Nordica: teisedki firmad jätavad lende ära, aga meie paistame silma! (10)

Esmaspäeval Tallinnast Kiievisse minema pidanud Nordica lennuk tuli pärast lühiajalist lendu kodulennujaama tagas. Põhjuseks oli lennuki antud veateade, mispärast piloot otsustas, et targem on tagasi pöörduda. Kümmekond päeva enne seda jäi mitu lendu sootuks ära, sest neid teenindama pidanud lennukit ei saadud õigeks ajaks korda: juba päev varem oli üks pealtnägija Delfile öelnud, et mootor purskas enne õhkutõusu tuld. 

Viimastel kuudel on poolikuks jäänud või sootuks tühistatud lende olnud veelgi: näiteks 3. ja 4. septembril tühistati ühtekokku 12 Nordica lendu.

Pidevad rikked toidavad arvamust, et Nordica lennukipark on väga halvas korras ja tõsised õnnetused on vaid aja küsimus. Ettevõtte turundus- ja kommunikatsioonijuht Toomas Uibo vaidleb sellele kindlasõnaliselt vastu. „Niisugust asja ei saa lihtsalt olla. Euroopa Liidus ei ole võimalik, et reisilennuk, mis ei ole tehniliselt korras, lendaks,“ sõnab ta ja lisab, et kui ettevõte kasutaks korrast ära lennukit, siis lõpetataks tema lennuettevõtja litsents päevapealt. „Ma arvan, et Nordica lennukid on heas korras ja me ei võta mitte ühtegi riski, mis võiks reisijaid kuidagimoodigi ohtu panna.“

Kommunikatsioonijuht annab mõista, et lennukite tehnilise seisukorraga seotud hirmud võivad olla tingitud aegunud sisekujundusest. „Meil on siin ajutiselt mõni partnerite lennuk, mis ei ole seest kõige värskem – reisija näeb ju seda. Aga selle pinnalt ei ole võimalik väita, et lennuk on tehniliselt korrast ära,“ kinnitab Uibo lisades selgitusena, et lennuki mootoreid vahetatakse kindla aja tagant, salongi sisustus ei kõnele sugugi sellest, kui uus või vana on mootor. „Lennukite hooldusprogrammid on kõigile täpselt samad, vahet ei ole kui vana või uus on lennuk.“

Kontrollidest hoolimata on siiski palju neid lende, mis hilinevad, pöörduvad tagasi või ei väljugi. „Ei julgeks nüüd öelda, et need kogu aeg tagasi pöörduvad,“ sõnab Uibo, et selliseid juhtumid on tema hinnangul harvad. „Ka teised lennufirmad on tagasi pöördunud, aga paraku paistame sellega rohkem silma.“ Statistika järgi pole Nordical Uibo sõnul rohkem probleeme kui teistel ettevõtetel: „Kui vaatame arve, numbreid, statistikat, siis on kõik teiste lennuettevõtetega täpselt samas vahemikus,“ kinnitab ta.

„Ma ei saa öelda, et asjad ei saaks paremini minna. Tõesti, septembris-oktoobris on meil olnud väga pingeline lennugraafik. Meil on olnud sees paar suuremat lennukit, et tulla toime Eesti Euroopa Liidu eesistumisega seotud reisijatetulva suurenemisega,“ kirjeldab Uibo ja lisab, et kui selline 150kohaline lennuk mingil põhjusel lennata ei saa, on Nordical asendamiseks vaid 88kohaline lennuk. 

„Kui suuremaga midagi juhtub, siis see mõjutab tervet päeva – peame minema appi kahe väikese lennukiga.“ Kommunikatsioonijuhi sõnul saab oktoobriga pingelisemale lennuperioodile joon alla. „Me loodame väga, et novembrist oleme võimelised lahendama ettetulevaid probleeme palju kiiremini ja paremini.“

Nordica lennukipargis on praegu kokku 15 lennukit. Neist kuuega lennatakse Tallinnast, ülejäänud üheksaga väljaspool Eestit.