Psühholoog: JÕULUMUUSIKA võib tõesti hulluks ajada (3)

Sulnil talveööl võivad jõululaulud lumesaju taustamuusikaks väga mahedad ja mõnusad olla. Kuid järjest pikemaks venival kommertsjõulude perioodil, ehk ajal, mil poed müüvad jõulukaupa ning toimuvad hooaja kampaaniad, seostavad paljud inimesed jõululaule reklaami, ostlemise ja sama repertuaari ajudele käiva kordamisega.

Kliiniline psühholoog Linda Blair kinnitab Sky Newsile, et tõepoolest, liiga vara jõulumuusika kuulmine võib inimese ajus tuua esile stressireaktsiooni ning mõjutada vaimset tervist. Jõululaul võib kuuselõhna ja saanisõidu asemel inimesele meenutada hoopis kõiki tegemata toimetusi, mis jõuluks valmis peavad olema. Kingituste ostmine, jõuluõhtusöögi valmistamine, puhkuse planeerimine... Mida lähemale jõululaupäev jõuab, seda enam ajab pidev meeldetuletus kõigest, mis veel tegemata, inimest meeleheitele.

Mõistagi on suurimas stressiohus müüjad, kes jõulumuusika keskel pikki tunde peavad tööd tegema. Samade laulude kuulamine tekitab soovi see oma peast lihtsalt „välja lülitada“. See aga tähendab, et poetöötaja vaimne energia kulub peamiselt sellele, et muusikat mitte kuulata. Kogu tähelepanu on sellel, et milleltki tähelepanu kõrvale viia.

Suured poeketid aga usuvad, et jõulumuusika innustab kliente rohkem ostlema. Ja nad ei eksi: üks 2005. aasta uurimistöö leidis, et kui klient tunneb jõululõhna ja kuuleb jõulumuusikat, hakkab ta üsna tõenäoliselt poes ka rohkem kulutama. Jõululõhnad on näiteks piparkoogivürtsid, kuuseokkad, piirkonniti ka kõrvitsapirukas või verivorstid. Kui inimene jõululõhna vaid nuusutada sai, kuid muusikat sellega koos ei kõlanud, siis see teda ei mõjutanud. Koos aga on need pahaaimamatule kliendile ohtlik, poe omanikule aga suurepärane kombinatsioon.