PIMETEST: Kas hõõgõlledest ja -siidritest oleks glögidele vastast?

Advent hakkab kätte jõudma ja külmad koos sellega – on aeg hakata mõtlema soojade jookide peale. Glögi on eestlastel pea rahvusjoogiks kujunenud, kuid on sellele ka tõsiseltvõetavaid alternatiive?

Glögi populaarsus Eestis on üsna lihtsalt seletatav. Enne glögiajastut kasvasid terved põlvkonnad üles hõõgveini peal – Tallinna kesklinnastki võis nõukaajal leida vähemalt kaks keldribaari, mis olid spetsialiseerunud just selle joogi pakkumisele. Kuid ega hõõgveini glögiks nimetada pole väga vale: glögi nimetus tuleneb rootsikeelsest sõnast glöd (hõõguv), koostis ja serveerimisviiski on suuresti sama. Seega saaks ka vanematele põlvkondadele hästi tuntud hõõgveini Põhjamaadest koos taasiseseisvumisega siia saabunud glögide alla paigutada.

Kui hõõgveini puhul võiks eeldada, et selle aluseks on tõesti harjumuspärane kuiv (üldjuhul punane) viinamarjavein, siis glögide koostisele lähenetakse vähemalt Eestis tunduvalt vabamalt. Viinamarjaveinide asemel toodetakse glögi siinsetes oludes tihti mahla põhjal, rääkimata kodumaisest marjaveinist. Kuid teha kuuma glögilaadset vürtsikat jooki õllest või siidrist? See mõte tundub esmapilgul üsna võõristav.