Mida tuppa tuua: kunstkuusk või päris puu?

Ehteis kuusepuu on pühade sümbol, mis toob sooja tunde nii tuppa kui ka südamesse. Kuigi ehtsal kuusel on mitmeid miinuseid, nagu elusa puu langetamine, puu tuppa tassimine, pudenevad okkad, selle eest hoolitsemine ja hiljem ka vabanemine, väidavad keskkonnauuringud, et tegemist on siiski loodussäästlikuma valikuga kui praktiline ja vastupidav tehispuu.

Kaalukad kunstkuuse miinused

Keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader on end kurssi viinud mitme teemakohase uuringuga ja teab, et kunstkuuse kasutamine muutub keskkonnasäästlikuks alternatiiviks alles siis, kui tehiskuuske kasutada vähemalt 20 aastat. Tegelikkuses kasutatakse kunstpuud aga keskmiselt vaid kuus aastaringi. 
Kunstkuuskede suurim miinus on materjal ja energiamahukas valmistamine. Tihti on tehispuud tehtud naftast toodetud PVCst ehk polüvinüülkloriidist. See tähendab, et nende tootmine on loodusele kahjulik, kuna protsessi käigus satub keskkonda palju ohtlikke heitgaase. Samuti võivad tehispuud mõjutada inimese tervist, kuna PVC tootmisel tekib kantserogeene ehk vähitekitajaid. Materjal ise aga sisaldab ohtlikke aineid, nagu tina ja BPA. Peale selle võib tehispuu värvides leiduda raskmetalle.
Eesti Rohelise Liikumise andmetel vabanevad need ained ajapikku soojas toas õhku või kanduvad edasi tolmuna, mõjutades eriti lapsi ja koduloomi. Mida vanem ja hapram on kunstkuusk, seda enam osakesi sellelt eraldub.
Kunstpuude ökoloogilist jalajälge kasvatab ka transport. Uuringud näitavad, et tervelt 85% USAs müüdavatest tehispuudest tulevad Hiinast. Ka Eestisse jõudnud tehispuud on tõenäoliselt läbinud pika retke.
Kuna kunstpuud pole biolagunevad, on nendest vabanemine loodusele kurnav. Enamasti ei saa kunstkuuski ümber töödelda ja prügimäel laguneb puu keskmiselt 400 aastat.

Kunstkuuse poolt

Loomulikult on kunstkuusel ka plusse: see on mugav variant, mille puhul ei pea muretsema veevahetamise ega okaste pärast. Samuti näeb puu alati uhke ja värske välja. Kui soovid soetada kunstkuuske, soovitavad eksperdid eelistada PE-st ehk polüetüleenplastist kuuske. See pole nii mürgine materjal kui PVC. Et kunstpuu tootmine end ära tasuks, on oluline kasutada puud võimalikult kaua.

Päris kuuse poolt

Kuna Riigimetsa Majandamise Keskus müüb jõulude eel kuuski, mis tuleks nagunii maha võtta, soovitab Keskkonnaamet hankida endale pühadepuu just RMK kaudu. «Riigi Metsamajandamise Keskus pakub inimestele võimalust kuusepuu ise metsast tuua. Seejuures tohib jõulupuud valida vaid sealt, kus puul pole lootust suureks kasvada, näiteks tee- ja kraaviservadelt ning elektriliinide ja vana metsa alt,» ütleb RMK kommunikatsioonispetsialist Kadri Masing. 
«Samuti on võimalik kuuski osta kuusekasvandustest, mis spetsiaalselt sel eesmärgil puid kasvatavadki. Mõlemal juhul puudub negatiivne keskkonnamõju,» täiendab Ader.
Peale loodussäästlikkuse on kuuse valimine ka tore traditsioon, mida igal talvel perega üheskoos ette võtta.
Ka päris kuusepuu puhul tasub meeles pidada, et kõige targem on puu hankida kodu lähedalt, hoidmaks transpordikulud minimaalsed. Kui puu eluiga lõpeb, saab seda ümber töödelda multšiks või kasutada kütteks.

Kõige targemad valikud

Kõige keskkonnasäästlikum variant on dekoreerida kodu juures kasvavaid puid neid maha võtmata. Ka okste tuppa toomine on hea mõte. «Lihtne alternatiiv kuusele on riputada ehteid metsast toodud okstele või sättida tuled ja kaunistused mõne suure potitaime ümber,» soovitab Tunne Stuudio sisearhitekt Kaja Irval. «Jõuluteemalisi väiksemaid kompositsioone saab luua laternatesse, avaga klaaskuulidesse või praegu väga populaarsete klaaskuplite alla.»
Ka kodumaise tootja Unika (unika.ee) ümbertöödeldud papist ja vineerist erineva suuruse ning värviga kuused on ökoloogiline valik.