GlögidFoto: Jörgen Norkroos
Jõulud
27. detsember 2017, 11:34

Glögi: menukal jõulujoogil on pikk ajalugu ja palju maitsenüansse

Glögi võib olla hele või tume, alkoholiga või ilma, ohtrate või vaid üksikute lisanditega – just nii, nagu joojale rohkem meeldib.

Glögilaadset jooki valmistati A. Le Coqi õllemuuseumi juhataja Mart Haldma sõnul Eestis küll ka nõukogude ajal, kuid glögi nime kandev jook, mida Skandinaaviamaades tunti juba aastasadu, jõudis siia kanti alles Eesti taasiseseisvumise järel, 1990. aastate algul.

Tööstuslikult hakati glögi Eestis tootma 1995. aastal. „Esimese glögilaadse joogi tõi teadaolevalt Skandinaaviasse Rootsi kuningas Gustav I Eriksson Vasa juba 16. sajandil,“ ütles Haldma.

„Nimelt armastas ta pühade puhul nautida kuuma punast Saksa veini, millele oli lisatud kaneeli, ingverit, kardemoni ja nelki.“

Traditsiooniline glögi

Glögilaadset jooki valmistati aga oluliselt varem. Esimesed katsetused tehti Vana-Roomas juba koguni 400 aastat eKr. Oma nime sai kuum vürtsikas vein aga alles 19. sajandi algul – „glögi“ tuleneb sõ- napaarist „glödgan vin“, mis tähendab säravat veini. Sellega viidati glögi soojendavale mõjule, mis pani jooja näost kumavalt särama. Nii nimetatakse kuuma jõuluveini aga vaid Skandinaavia maades. Saksamaal ja Austrias nauditakse jõulude ajal hoopis Glühwein’i, Brasiilias juuakse Quentão’d, Itaalias tähistatakse jõule Vin Brulé ja Prantsusmaal Vin Chaud’iga.

Samal ajal glögi nimega kujunes välja ka joogi põhimaitse, mis seda teistest veinijookidest selgelt eristab.

„Eesti kõige klassikalisemaks glögiks ongi kujunenud kunagise Rootsi kuninga eelistus, milles domineerivad kaneel, ingver, ürdid ja näiteks pähklid või rosinad,“ kirjeldab Mart Haldma joogi maitset.

Eri kultuurid, ise maitsed

Teadaolevalt ei maitse glögi igal pool ühtmoodi. Kui Eestis armastatakse pigem klassikalisi maitseid, siis mujal maailmas leidub ka oluliselt fantaasiarikkamaid glögivariante. Näiteks valmistavad meie lõunanaabrid lätlased kõnealust jooki aurava veini asemel hoopis viinamarja- või mustasõstramahlast, lisades ka pisut Riia palsamit. Rootsis on jook koguni nii hinnas, et seal peetakse ligi 60 aastat vürtsijoogi auks uhket glögipidu. Kõrvale nauditakse piparkooke, aga ka näiteks ingverileiba ja safranisaiakesi. Viimaseid tuntakse ka püha Lucia järgi nime saanud Lucia kuklitena.

Kuigi nimetus „glödgan vin“ viitab kuumale veinile, ollakse põhjapõtrade kodumaal joogi temperatuuri asjus hoopis teisel arvamusel. Norrakad joovad glögi külmalt ja seda enne traditsioonilise jõulumagustoidu – riisipudingi – söömist.

Iseäralikud on ka Suurbritannia glögijoomise kombed.

Seal lisatakse auravale veinile apelsiniviile, sidrunit, kaneeli, muskaatpähklit, apteegitilli seemneid või aniisi, kardemoni ja ingverit. Rohketele lisanditele paneb justkui täpi i-le veel sorts brändit või ingveriveini. Vürtsidest pole puudust ka Bulgaarias, Makedoonias ja Moldovas, kus lisatakse punasest veinist ning meest valmistatud jõulujoogile musta pipart. Pisut magusama ja jõulusema maitse lisavad ka silmailu pakkuvad apelsini- ja sidruniviilud.

Populaarse toiduportaali Nami-Nami perenaise Pille Petersoo sõnul on viimastel aastatel hakatud üha enam jõuluretseptidesse glögi lisama. „Oma osa on siin ka teistel kultuuridel, mis inspireerivad paljusid traditsiooniliste jõuluroogade valmistamisel uute maitsetega katsetama,“ räägib Pille. See annab toidule mõnusa vürtsi ja magusa alatooni.

Särtsakas troopiline glögi

Särtsaka maitsekombinatsiooni ja troopilise alatooniga kuum jook sobib hästi neile, kellele meeldivad iseäralikumad ja tugevamad maitsekombinatsioonid.

Magusa maitse saab igaüks endale siirupi või pruuni suhkruga parajaks timmida.

Vaja läheb: 4 dl ananassinektarit, 1 peeneks hakitud tšillipipar, pöidlasuurune jupp peeneks hakitud värsket ingverit, mõni tera kardemoni, mõni kadakamari, 1-2 kaneelikangi, 3 dl glögi (retseptis Aura), 50 ml tumedat rummi, soovi korral veidi laimisiirupit või pruuni suhkrut.

Valmistamine: Kalla ananassinektar keedupotti, lisa tšilli, ingver, kaneel, kardemoni- ja kadakamarjad ning lase segul keema tõusta.

Alanda seejärel temperatuuri ja lase segul vaiksel kuumusel umbes poole võrra kokku keeda.

Jahuta, lase veidi aega tõmmata ja kurna siis läbi tiheda sõela.

Kuumuta potis ananassi-tšillitõmmis, lisa glögi ja rumm.

Soovi korral võid lisada veel maitse järgi laimisiirupit või pruuni suhkrut.

Kuumuta ja jaga kahte klaasi. Serveerides võib joogisse visata kaneelikangi ja juurde pakkuda laimisektoreid, mis annavad mõnusa hapuka maitse.