Lemmiklooma jõulud - mida teha, mida mitte!

Lemmikut ei tohiks pühadesaginas tähelepanuta jätta, sest kergesti võib talle pähe tulla, et temagi suu pole seinapragu – kui piduroad kord juba on peaaegu et nina alla (ainult natuke tuli hüpata!) ahvatlevalt lõhnama seatud, miks siis mitte maiustada? Loom ei oska tagajärgi ette näha, tema ohutusele peab aegsasti mõtlema siiski peremees.

Tihti on kodus pühade tõttu tavapärasest rohkem rahvast, palju siginat-saginat, valjusti kilkavaid ja looma sabast ja kõrvust sikutama kippuvaid lapsi.

Rahuliku loomuga koerad-kassid ei pruugi selle peale kulmugi kergitada, tundlikuma närvikavaga lemmikuil võivad aga juba ümberkorraldused harjumuspärases ruumis ja päevarutiini pea peale keeramine stressi põhjustada, rääkimata siis väljast kostvast paugutamisest, mis kulmineerub aastavahetuse ilutulestikuga.

Mõne looma silmadega vaadates on jõulud ja aastavahetus üks tõsine katsumus!

Hoia lemmik kuusest eemal

See, et lemmikloom on pühade ajal söönud sisse tõhusa jupi kuusekarda või pakipaelu, pole sugugi haruldane. Lemmiklooma(de)ga peres ei saa jõulukaunistusi päris vabalt kõikjale riputada – tuleb mõelda, kuidas loomad neist eemal hoida. Kuivanud okkadki, mis kuuselt langevad, võivad käppadele haiget teha või sattuda makku ja soolestikku, see võib aga põhjustada tõsise terviserikke. Seepärast oleks mõistlik sel ajal, kui kuusk on toas, kasutada sageli tolmuimejat ja hoida lemmikloomad võimalusel jõulukuusest eemal.

Kindlasti tuleks hoolitseda selle eest, et kõik jõulukaunistuste elektrijuhtmed oleksid loomadele, eriti jänestele ja kassidele, kättesaamatud. Ka tuleks elava tulega küünlad sättida nii, et koer ei saaks saba liputades põlevat küünalt tabada ja sel moel põlenguohtu tekitada. Looma jõulupuust eemal hoidmiseks on muidki põhjuseid: näiteks on ette tulnud, et mõni isane koer on tuppa toodud kuuse juures jalga tõstma hakanud.

Kõigil mõnus ja turvaline

Pererahva asi on ka pühaderutus lemmikute vajadusi arvestada ja stressiolukordi ennetada, et loomadelgi oleks mõnus ja turvaline olla. Kindlasti tuleb ka meeles pidada, et loom on loom – kui ta käitub mõnes olukorras liigiomasel viisil, ei tohi teda selle eest karistada.

Kass ei mõista ega peagi mõistma, et vanavanaemalt päritud kuuseehe on kallis perekonnareliikvia, küülik ei taipa, et kenade vilkuvate tulukeste vahel looklev juhe ei ole närimiseks, koer ei tunneta intellektuaalsel tasandil, et kuhjaga piparkoogivaagen laual pole toiduvaru.

Pühadeaegsed toidukorrad on pererahval tavapärasest rikkalikumad ning road sageli rasvasemad. Pahatihti leitakse, et loomadki võiksid pühade puhul saada mõne parema pala – ja poetatakse neile suutäisi peoroogadest.

Rasvane sealiha, pasteet ja piparkoogid võivad aga mõjuda lemmiku, eriti koera tervisele halvasti (võib tekkida kõhulahtisus, oksendamine jm).

Kassid on õnneks toidu suhtes üsna pirtsakad ja neid enamasti üle sööta ei õnnestu. Arukas on aga anda loomadele ka pühade ajal tavapärases koguses sedasama toitu, millega nad on iga päev harjunud.

Kui on kahtlus, et loom on söönud midagi ohtlikku, mürgist või seedimatut (loomale ohtlikud toiduained, ravimid, võõrkehad vmt), mida siis teha?

Kui on tegemist väga väikest tõugu koera, kutsika või eaka loomaga, kes mitu korda oksendab või kellel püsib kõhulahtisus, väljaheites on verd või on näha, et tal on kõhus valu, siis tuleks tingimata võtta kiiresti ühendust loomaarstiga.

Tark oleks juba enne pühi endale selgeks teha, kus asub lähim pühade ajal valves olev loomaarst. Loomale võib väga halvasti mõjuda näiteks nahkapistetud pärmitainas – suurem kogus põhjustab maos ja soolestikus käärides alkoholi vabanemise tõttu koera purjujäämist, ka võib tainas maos nii ruttu paisuda, et halvema ärahoidmiseks tuleb see sealt kirurgi abiga eemaldada.

Midagi head ei tee loomale šokolaad, eriti tume: üks gramm tumedat šokolaadi kehakaalu ühe kilogrammi kohta võib põhjustada mürgistuse (tagajärjed lihtsast kõhulahtisusest kuni eluohtlike südame rütmihäireteni).

Närimiskummis ja pastillides olev ksülitool põhjustab veresuhkru langust, mis võib olla eluohtlik, koeral võib tekkida surmav maksakahjustus.

Loomadele ei maksa anda pähkleid (eriti makadaamiapähkleid), rosinaid, viinamarju, avokaadot, isegi mitte sibulat ja küüslauku (pikaaegsem tarbimine võib põhjustada kehvveresust).

Mitte mingil juhul ei tohi loomale anda inimestele mõeldud ravimeid, näiteks valuvaigisteid või paratsetamooli (viimane on eriti ohtlik kassile).

Kui loom on neelanud alla midagi tervisele ohtlikku, tasuks nii ruttu kui võimalik (vähemalt 4 tunni jooksul) kutsuda esile oksendamine – välja arvatud juhul, kui tegemist on terava eseme või söövitava ainega. Selleks võib kasutada 3%list vesinikülihapendilahust (1–3 ml kehakaalu ühe kilogrammi kohta).

Kui seda kodus ei leidu, võib abi olla 1 tl soolast – et sel puhul on aga soolamürgistuse oht, tasuks kas või telefoni teel pidada koguse asjus nõu loomaarstiga.

Käepärast peaksid kodus olema söetabletid, mida kulub suhteliselt palju: 1–4 g looma kehakaalu kilogrammi kohta. Kui lemmiku seedehäire põhjuseks on ilmselgelt vaid ülesöötmine, loom ei oksenda või teeb seda vaid kord-kaks, tal pole kroonilisi haigusi ja tegemist pole väga noore/vana loomaga, siis tuleks lihtsalt anda talle ohtralt vett juua: korraga väike kogus, aga sageli.

Kerge kõhulahtisuse korral aitavad ka käsimüügis olevad pastad ja mõnda aega kergel dieedil pidamine: riis, kana, maitsestamata jogurt.