Eesti Pank: majandus on kriisijärgse aja parimas seisus! (12)

„Eesti majandus on kriisijärgse aja parimas seisus,“ ütleb Eesti Panga president Ardo Hansson, kelle sõnul on olukord väga positiivne. „Võib-olla on praegu veel raskusi elektroonikasektoris, teravilja tootmises. Aga muidu on kasv olnud väga ulatuslik.“

Seejuures kinnitab Hansson, et praegune majanduslik seis pole võrreldav buumiga, mis kümmekond aastat tagasi mullinna lõhkes. „Siis oli olukord ikka palju rohkem tasakaalust väljas, mida me praegu ei näe. Ettevõtlussektor, pangandussektor – puhvreid on kogunenud palju rohkem. Seega on majanduse vastupanuvõime suurem,“ selgitab Hannson. 

Teatud tasakaalutus on siiski tekkinud, möönab Eesti Panga president. „Majandus tegutseb praegu üle oma potentsiaali. See väljendub eelkõige väga kiires palgakasvus. Veidi lähemalt vaadates näeme tasakaalutust ka ehitussektoris,“ ütleb ta.

Aasta kolmandas kvartalis kasvas enamiku tegevusalade toodangu maht kiiresti ja majanduse kogutoodang oli 4,2% võrra suurem kui aasta varem. Majanduskasv tähendab ühtlasi seda, et lähiajal on surve palgatõusuks suurem. „Kuna rahatingimused püsivad ka järgmisel aastal üsna soodsad ja ettevõtted tunnetavad endiselt suurt survet tõsta töötasu, et olla tööandjatena konkurentsivõimelised, suurendavad nad investeeringuid, et suurendada töökohal loodavat lisaväärtust,“ seisab ülevaates. 

Inflatsioongi peaks aeglustuma. Tarbijahindade kasv püsis 2017. aasta viimastel kuudel nelja protsendi lähedal, kuid langeb edaspidi kahe protsendi juurde. „Inflatsioon aeglustub peamiselt toormete hinnakasvu vaibumise tõttu ning väheneb ka kaudsete maksude mõju, mis 2018. aastal tõstab tarbijakorvi maksumust 0,7 protsenti. Järgmisel kahel aastal pea poole vähem, umbes 0,4 protsenti,“ teatab Eesti Pank.

Mida arvab Ardo Hannson viimasel ajal kuulsust kogunud krüptorahast, koguni estcoin'ist? Kas säärane valuuta võib tulevikus ka Eesti majandust ja pangandust mõjutada? „Ma arvan, et Eestis ja euroalal on euro ainus maksevahend ja täidab kõiki raha ülesandeid. Ma leian, et see on väga varajases faasis mõte. Millist probleemi estcoin lahendaks, seda me keskpangana äris hästi ei mõista. Ma võin garanteerida, et kui tegemist on raha imiteerimisega, siis see on kindlasti teema, mida käsitleb keskpank, mitte valitsus,“ selgitab Hannson. 

„Natuke segadust tekitav on see, et krüptoraha üldse rahaks nimetatakse. Võiks ikkagi krüptovaraks või millekski selletaoliseks nimetada, sest traditsioonilisi raha elemente sellel ei ole,“ täiendab Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik.