„Jõulutunnel“ aitab enneaegseid vastsündinuid: annetusi on kogutud üle 205 000 euro (28)

Saaremaa poiss Oskar, kes tänavu 5. detsembril tähistas enda kolmandat sünnipäeva, peaks seda tegelikult pidama veebruari keskel, kuid elu tahtis teisiti. „Arvasin, et jään Kuressaare haiglasse jälgimisele, aga natukese aja pärast tuli elukaaslane: „Et kopter on [Tallinna] tellitud,“ räägib Kertu Ruttu. Tallinnas tõi Ruttu ilmale 660grammise poja, mida ema ei suutnud algselt uskuda. „Siin on midagi valesti läinud. Lapsed on üldiselt ju kolmekilosed!?“ mõtiskles Ruttu toona endamisi.

Imetilluke Oskar kattus tekkide ja masinate alla, mistõttu vanemad teda algul väga ei näinudki. Ja lõpuks nägidki, oli vaatepilt ehmatav, võtte silmad märjaks: voolikute ja masinavärginduse all võitles laps elu eest.

Kuigi perekonnal läks kõik lõppkokkuvõttes hästi – laps on täna terve ja mänguhimuline –, oli aeg, mil Oskar viibis intensiivravis, perekonnale raske ja kurnav. Kuna rahalised võimalused ei võimaldanud võtta üürikorterit Tallinnas, nägi Ruttu last korra nädalas, pendeldades Kuressaare pealinna vahel. Ja nii kuus nädalat jutti. „Kõik toetused, mis riigi poolt või kuskilt sai – kõik läksid meil sõidu peale,“ meenutab Ruttu. Iga kord, kui ema Oskari haiglas sülle võttis, tõusid tema tervisenäitajad ja samas langesid, kui tuli aeg hakata kodupoole sõitma.

Elu ja surma piiril

Teine lugu puudutab Eesti kirjaniku Peep Ehasalu 16-aastast peoga Pärtelit, keda sai sündides peo peal hoida. 1480grammise lapse esimesed tutvused maises maailmas olid kanüülide ja masinavärgiga, mis teda elus hoida aitasid. Tema käed–jalad olid kanüülidega niivõrd läbi torgatud, et neid tuli lõpuks pähe panna. Seejuures ei saanud Ehasalu teha muud, kui olla arstidelt jalust ära, samal ajal kui laps kõikus elu ja surma vahel ühes haiglas ning abikaasa kosus teises. „Mis sa teed kodus? Käid ja närveldad seal. Mida rohkem saab kohapeal [haiglas] olla, seda parem,“ nentis Ehasalu.

Need ja teised lood vastsündinud lastest ning nende vanemate läbielatust kõlasid ETV heategevusprogrammis „Jõulutunnel“, kus seekord koguti annetusi seadmetele ja aparatuurile, mis on vajalikud beebide seisundi jälgimiseks ning nende kasvamiseks ja arenemiseks.

„Vastsündinute osakonna intensiivravi osakonna plokis olukord nii, et lapsed on nelja või kahe kaupa ühes palatis ja nende emad on neljakaupa teises palatis. Emad saavad iga hetk minna oma lapse juurde, aga nad ei ole 24/7 oma lapsega ühes ruumis,“ kirjeldas hetke olukorda Tallinna lastehaigla juhatuse esimees Katri Luts. „Perepalatite mõte on see, et iga palat on personaalselt ühele lapsele koos oma ema ja võimalusel ja vajadusel ka isa jaoks.“

Lutsu sõnul tähendavad perepalatid ideoloogilist muutust: kasvab vanemate osavõtt lapse käekäigus ning meditsiinipersonal sekkub vaid siis, kui on see on vajalik.

Kuni 500 enneaegset last

Kui annetuste korjamine 31. detsembril lõppeb, kuulutab haigla välja hanke, et palateid saaks hakata ehitama. „Me ise väga loodame, et me avame need palatid selle aasta sügiseks,“ rääkis Tallinna lastehaigla toetusfondi juhataja Inna Kramer. Lastehaigla eesmärk on koguda 240 000 eurot vajaliku aparatuuri jaoks. Kui see ei peaks õnnestuma, korraldatakse lastehaigla toetusfondi poolt järgmisel aastal projekti toetuseks veel lisakampaania. Praeguseks on kogutud rohkem kui 205 000 eurot.

Sügavaid enneaegseid lapsi sünnib Tallinna lastehaiglas aastas ligikaudu 400–500 ja  nende arv järjest kasvab. Annetustelefonid avati 1. detsembril ja need jäävad avatuks 31. detsembri südaööni. Helistades numbrile 900 7701 saab annetada 5 eurot, numbrile 900 7702 annetatakse 10 eurot ja numbrile 900 7703 annetatakse 25 eurot.