ÕHTULEHE VIDEO | Kas uusaastaööl tasuks õnne valada tina, suhkru või mesilasvahaga? (14)

Tinaga oli asi lihtne – tina-plii segune hobuseraud kulpi, kulp gaasipliidile, minutike ootamist ja sulanud tulnukat meenutav ollus mauhti külma veega täidetud ämbrisse. Kuivõrd meie õnnetina sisaldas 95-protsendi ulatuses pliid, pidasime silmas, et selle arud on mürgised. Tõesti haises see sulanud tina väga kurjakuulutavalt ning pärast oli veel mitu tundi kurgus imelik tunne. Ämbri põhjas lebanud tinatükid meenutasid õnnevalajale kala ja päikeseprille – kas uuel aastal ootab ees reis palmisaarele?

Sulanud mesilasvaha lõhn polnud samuti kõige meeldivam, kuid võrreldes tinaga kordades parem. Mesilasvahaga õnnevalamisel tuleb aga silmas pidada, et vaha sulab 60 kraadi juures ja süttib 200 kraadi juures. Võrdluseks: õnnetinaks kasutatava tina ja plii segu sulab 180 kraadi juures. Seetõttu pidasime turvalisemaks sulatada mesilasvaha kuuma vee sisse pandud nõus. Külma vette valatud vahamoodustis ei meenutanud aga õnnevalajale midagi konkreetset. Kui, siis lumehelvest.

Kui suhkruga õnne valama hakkasime, lõhnas ruum meeldivalt magusa karamelli järgi. Suhkru kasutamisel tuli aga silmas pidada, et see on kuumutades eriti kergesti süttiv – lapsed ja lemmikloomad tuleks hoida ohutus kauguses ning käepärast võiks olla ka tulekustuti. Suhkur gaasipliidil sulanud ja veeämbrisse jõudnud, meenutas see merevaiku või koralli. Nii kindlat kuju nagu tina ei võtnud aga ka see tervislikum alternatiiv ning raske oli välja lugeda, mida head või halba see suhkrutükk uueks aastaks kuulutab.

Terviseameti manitsus: õnnetina kasutades tuleb olla väga ettevaatlik

Terviseamet soovitab pöörata ohutusnõuetele erilist tähelepanu poes müüdavaid õnnetinasid kasutama hakates, kuna need võivad sisaldada inimese tervisele ohtlikku pliid. Kokkupuude pliiga võib mõjutada viljakust, kahjustada loodet ja rinnaga toidetavat last, mistõttu tuleb pliid sisaldavat tina valama hakates toimida vastavalt toote pakendil antud juhistele.