Suurbritannia kooliõde vaktsineerib 12-aastast tüdrukut HPV-vastase vaktsiiniga. Foto: Vida Press
Nipid
18. jaanuar 2018, 17:25

Eestis on HPV vastu vaktsineeritud üle 10 000 inimese (6)

Üle maailma on praeguseks HPV-vastase vaktsiiniga vaktsineeritud juba üle 100 miljoni inimese, Eestis on alates 2008. aastast teinud tasulise HPV-vastase vaktsineerimise üle 10 000 inimese, kinnitab sotsiaalministeeriumi nõunik Kärt Sõber ministeeriumi blogis.

HPV on sage ja väga levinud nakkus – antikehade olemasolu järgi arvatakse, et ligi kolmveerand seksuaalselt aktiivsetest naistest ja meestest on mingil eluperioodil selle viirusega nakatunud. Tütarlaste ja noorte naiste vaktsineerimisega soovitakse neid kaitsta hilisemas elus areneda võiva emakakaelavähi vastu.

 Püsiv suure riskiga HPV-nakkus võib tekitada eri paikmete vähkkasvajaid: emakakaela-, anaal-, häbeme-, tupe-, suu- ja neeluvähki. Uuringute põhjal on näiteks 85–100 protsenti emakakaelavähkidest, 80–90 protsenti anaalvähkidest, 35–40 protsenti suu- ja neeluvähkidest ning 40 protsenti peenisevähkidest seotud HPV-ga.

HPV-l on ka väikese riskiga genotüübid, mis tekitavad healoomulisi kasvajaid nahal ja limaskestal. 70–90 protsendil juhtudest taandub nakkus haigusnähte tekitamata ja selline HPV kandlus kaob tavaliselt aasta-paari jooksul.

Emakakaelavähki sureb meil 70 naist aastas

Suremus emakakaelavähki on Eestis üks Euroopa suuremaid. Eesti andmete järgi haigestub meil igal aastal emakakaelavähki ligi 170–180 ning sureb umbes 70 naist.

Aastatel 2009–2013 oli emakakaelavähk Eestis 15–29-aastaste naiste seas esinenud pahaloomulistest kasvajatest 11 protsendiga kolmandal kohal. 30–49-aastaste hulgas hõlmas see juba 14,6 protsenti kõikidest pahaloomulistest kasvajatest ja oli pahaloomulistest kasvajatest teisel kohal.

Mitmetes riikides on HPV-vastased vaktsiinid olnud immuniseerimiskavas juba üle kümne aasta ning nendega on vaktsineeritud üle 100 miljoni inimese üle maailma. Eestis on olnud võimalik ka seni HPV vastu vaktsineerida, kuid see on olnud tasuline.

Ainus tõsine, kuid üliharv kõrvaltoime – anafülaksia

Enamik HPV-vaktsiini kõrvaltoimeid on kerge või keskmise raskusega (näiteks süstekoha valu, punetus), vaid üksikjuhtudel esineb tõsiseid kõrvaltoimeid, mis on loetletud ka ravimiteabes.

HPV-vaktsiini ainsaks tõsiseks kõrvaltoimeks peetakse anafülaksiat ehk ägedat allergilist reaktsiooni. Uuringute andmeil esineb selliseid reaktsioone aga üliharva – 1,7 juhul miljoni vaktsiinidoosi kohta. Kuna vaktsineerimise järel jälgitakse patsiente tavapärasest tähelepanelikumalt, saab ka sellistel juhtudel kiiresti abi ning patsiendid paranevad täielikult. Samas võivad lisaks ravimitele tekitada anafülaksiat näiteks putukahammustused ja mõningad toiduained.

---

Üks ei välista teist

Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja, onkoloog Vahur Valvere rääkis mullu detsembris toimunud konverentsil „Vähipatsiendi teekond läbi erinevate etappide. Millised on meie võimalused ja kuidas neid parimal viisil ära kasutada?“ emakakaelavähi varase avastamise võimalustest, vahendab med24.ee.

Selleks viiakse Eestis läbi PAP-testil põhinevat sõeluuringut, mille sihtrühm on naised vanuses 30–55 aastat. Sõeluuringusse kutsutakse naisi iga viie aasta järel. Valvere sõnul on rõõmustav, et HPV-vastane vaktsineerimine lisatakse riiklikku vaktsineerimisprogrammi, kuid ta rõhutas, et kõiki vaktsineeritavaid tuleks põhjalikult teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest. Samuti tuleb meeles pidada, et vaktsineerimine ei asenda PAP-testil põhinevat emakakaelavähi sõeluuringut. „Üks ei välista, vaid täiendab teist ja väga tore, et meil järgmisest aastast on võimalik mõlemat varianti kasutada,“ märkis Valvere mullu detsembris peetud konverentsil.