Kivide küljes hõljuvaid vetikapuhmaid silmitsedes vaatad otsa suurepärasele vitamiinidest pungil nahaturgutajale. Foto: Iwona Olczyk / Pixabay
Kodu ja Aed
25. august 2019, 07:35

Üllatavalt kasulik põisadru sobib nii aeda, kööki kui iluraviks

Mere ääres jalutades kiputakse adrut rannavees pidama tüütuseks, kuid võid taimesse suhtuda ka teisiti. Kivide küljes hõljuvaid vetikapuhmaid silmitsedes vaatad otsa suurepärasele vitamiinidest pungil nahaturgutajale. 

Põisadru (Fucus vesiculosus) on tavaline parasvöötme meredes kasvav pruunvetikas. Läänemeres on see levinuim vetikaliik. Enamasti tunneb põisadru ära iseloomulike taime harudel paiknevate põiekeste järgi, mis aitavad tal vees püstisesse asendisse jääda.

Kust leida?
Veealuse haruneva põõsa moodi põisadru kasvab tavaliselt kivise põhjaga rannikumeres, kus tal on, kuhu kinnituda. Tavaliselt kasvab vetikas umbes 30 cm pikkuseks, kuid sügavamal võib vetikapõõsas sirutuda isegi kuni 70 cm pikkuseks.

Parim aeg kogumiseks 
Põisadrurakist saab korjata aasta läbi, sest Läänemere vesi on vetikate kasvamiseks alati piisavalt soe. Kõige lihtsam on põisadru koguda pärast sügisesi või talviseid torme, mil meri on värsket adrut suures koguses rannale uhtunud. 

Oluline on meeles pidada, et veetaimi tuleks korjata vaid puhtast rannast, mis on suurematest asulatest eemal. Linnade ja sadamate lähedusest, kus merevesi võib olla saastunud, jäta adru korjamata, sest kõigil merevetikatel on omadus koguda endasse raskmetalle.

Korja ja säilita adrut nii:
1. Lõika kivide küljest kääridega ära vetikarakise ülemine osa ja raputa teised vetikad, merikarbid ja väikesed kivid neilt maha. Korja ainult adrut, mis on kivide külge kinnitunud, sest vees lahtiselt hulpivad adrutükid võivad olla juba lagunema hakanud.
2. Aseta märjad vetikad mitmekordsesse kilekotti, et üleliigne vedelik transpordi käigus kotist ei lekiks ja riideid märjaks ei teeks.
3. Kodus loputa adrut põhjalikult mitu korda jaheda jooksva vee all, et eemalduksid viimased teiste vetikate osad, merikarbid ja muu mereelustik.
4. Aseta adru küpsetuspaberiga ahjuplaadile. Kuivatamiseks hoia ahjuplaati paar päeva minimaalse õhuniiskusega 24–30kraadises soojas kohas või pane mõneks tunniks pöördõhurežiimil 40–50kraadisesse praeahju. Hoia vetikaid ahjus seni, kuni adru on täielikult kuivanud.
5. Murra kuivad adrutükid väiksemaks ja peenesta kohviveskis. Seejärel pane väärt puru säilitamiseks õhukindlasse klaaspurki või hermeetiliselt suletavasse kilekotti.

Põisadru plussid
Läänemere rannarahvas on sajandeid kasutanud mineraali- ja toitainerikast vetikat põldude väetamiseks, kuid tänapäeval on vetikas leidnud peale selle kasutust ka toiduainetööstuses. Jaapanis tarvitatakse adrut toiduks, kuid Euroopas on põisadru tuntud peamiselt tarrendava lisaaine ja toiduvärvina.

Kosmeetikatööstuses hinnatakse põisadrut, sest see sisaldab rohkelt nahale kasulikke vitamiine ja mineraalaineid, samuti taimeliime, mis on sarnased aaloes leiduvatega, andes vetikale nahka toitva ja puhastava toime. Adrut lisatakse palju just vananemisvastastesse kreemidesse, sest veetaim seob vett, mistõttu hoiab see kuiva naha niisutatud ja elastsena. Nii vähenevad naha kuivusest tekkivad kortsud, pigmendilaigud ja punetus. Samuti peaks vetikas parandama naha verevarustust. Peale selle on adrust kasu ka naha turgutamisel, kui see on saanud põletada, sügeleb või tekitab ebamugavust putukapiste. 

Kas teadsid?
Pruunvetikatest saadud algiin (E400) on looduslik paksendaja, mida kasutatakse laialdaselt maiustustes, kastmetes, piimatoodetes ja teistes toiduainetes. Farmaatsiatööstuses on algiin vajalik tablettide siduvainena.

Pane tähele!
Adrut ei soovitata kasutada joodi suhtes ülitundlikel inimestel.