Sinu kass võib olla vasakukäpaline! (5)

Belfasti teadlased tegid katseid 44 kodukassiga. Loomi jälgiti kolme kuu vältel nende kodus liikumise ajal ja ka siis, kui nad üritasid raskesti ligipääsetavast nõust toitu kätte saada

Trepist alla liikudes ja maiustust krabades avaldus hiirekuningatel üllatavalt selge käpaeelistus. Ligemale 73 protsenti kiisudest haaras toitu ühe kindlaga käpaga. Kümnest seitse alustas kindla käpaga trepist alla ronimist. 66 protsenti astus liivakasti alati kindla käpaga. Kõikide toimingute jaoks eelistasid kassid sama käppa.

Seevastu oma meelistegevuse ehk lesimise puhul ei näinud miisud vahet, kas lesida parema või vasaku külje peal. Uuritud kassidest vaid neli armastas lõunauinaku ajal lamada vasakul küljel. Seitse tukkus enamasti paremal küljel ning ülejäänud kassidel selget eelistust ei avaldunud.

Huvitaval kombel kasutasid isased enamasti pigem vasakut käppa, emased kassid eelistasid paremat. Kuna kõik kassid olid steriliseeritud, ei oska uurijad käpaeelistust näiteks hormoonidega põhjendada. Tõenäoliselt on kõutsidel ajus lihtsalt midagi teistmoodi kui emastel kassidel. Mis see on, pole praegu selge.

Eelistus võib olla seotud looma stressitaluvusega. Vasakukäpaliste imetajate ajus on rohkem töös parem ajupoolkera ning nende puhul on näidatud, et nad reageerivad tugevamalt, kui neid hirmutada, ning saavad pingelistes olukordades kehvemini hakkama.

Kängurud eelistavad vasakut käppa

Nagu me hästi teame, on inimesed üldiselt paremakäelised. Vasakukäelisi on kogu inimkonnast umbes kümnendik ning suurem osa neist on mehed. Ühe kehapoole eelistamine pole ainult inimlik omadus ja seda on näidatud ka paljudel teistel liikidel: kahepaiksetel, närilistel, vaaladel, primaatidel ja kukkurloomadel.

Nii suur paremakäeliste ülekaal, nagu inimese seas valitseb, tundub olevat pigem haruldane. Paljude loomade puhul me aga lihtsalt ei tea nende käpa- või jalaeelistust, kuna oleme neid liiga vähe vaadelnud.

Inimahvide, näiteks šimpansi puhul on enamuses paremakäelised, kuid leidub ka vasakukäelisi. Ka mõned papagoid tunduvad eelistavat toidu või oksakeste haaramiseks kas vasakut või paremat jalga.

Osade kukkurloomaliikide puhul aga tundub domineerivat vasak kehapool. Näiteks Bennetti kängurud ja ida-hallkängurud on vasakukäpalised. Seda pandi kõigepealt tähele Peterburi loomaaias ja hiljem kinnitasid seda ka vabas looduses tehtud vaatlused.

Ida-hallkängurud eelistavad kasutada vasakut käppa toidu suhupanekuks, ühele käpale toetudes ja enda karva puhastades. Bennetti kängurud tõmbavad oksa madalamale parema käpaga ning asuvad sealt vasaku käpaga lehti murdma ning endale suhu toppima.

Puudel elutsevad kängurud, kelle esijalad ja tagajalad on võrdsema pikkusega kui nende maapinnal ringi hüppavatel sugulastel, ei tundu teisalt üht kehapoolt teisele eelistavat.

Ühe huvitava näite kehapoolte erinevuse kohta leiab tigude seas. Nimelt võib teo koda tipust alates keerduda nii vasakule kui ka paremale poole. Leidub vasak- ja paremkeermelisi liike ning ka ühe liigi sees võivad mõlemad ette tulla.

Katseta oma kassi või koeraga

Kui sul tekkis huvi teada saada, kas sinu lemmikloom on vasaku- või paremakäpaline, siis on seda üsna kerge välja selgitada. Ka koerad võivad eelistada üht käppa ning selle väljauurimiseks sobivad toiduga täidetavad mänguasjad (näiteks Kong). Pane see koera ette ning jälgi, kumma käpaga ta maiust kätte saada proovib.

Kassi puhul võid tema lemmiktoidu panna klaaspurki ning vaadata, kas ta üritab seda haarata parema või vasaku käpaga. Loomulikult peab tulemused üles kirjutama ning katseid palju kordi kordama. Ainult nii on võimalik aru saada, kas su karvane sõber tõesti eelistab üht kehapoolt teisele või on valik juhuslik.