Jämesoolevähi sõeluuring on hea võimalus kontrollida oma tervist ja ennetada vähki. Sel aastal on uuringule oodatud 1954., 1956. ja 1958. aastal sündinud ravikindlustatud inimesed.
Miks on sõeluuring vajalik?
Jämesoolevähk on pahaloomuline jämesooles asuv kasvaja. Jämesoolevähk areneb aeglaselt ning soolestiku esmaste muutuste avastamine sõeluuringu abil aitab sellele raskele haigusele õigel ajal jälile saada ja raviga alustada.
Sõeluuring on mõeldud eelkõige kaebusteta ja sümptomiteta naistele ja meestele vähi varaseks avastamiseks. Jämesoolevähk hakkab kaebuste ja sümptomite näol märku andma alles siis, kui on levinud juba kaugele, ning siis on seda ravida juba märksa raskem. Teadaolevalt haigestub Eestis aastas jämesoolevähki peaaegu 1000 inimest.
Mis on jämesoolevähi suuremad riskifaktorid?
Kuna jämesoolevähk tekib aeglaselt, siis vanuse kasvades suureneb ka risk sellesse haigestuda. Jämesoolevähi peamine riskifaktor ongi vanus: haigestumise risk suureneb märgatavalt alates 50. eluaastast. 9 jämesoolevähi juhtumit 10-st esineb inimestel, kes on vanemad kui 50 aastat.
Jämesoolevähk tabab kolmveerandil juhtudest inimesi, kel puudub pärilik eelsoodumus. Üha enamate uuringute tulemused näitavad, et soolevähk on seotud tänapäevase toitumise ja elustiiliga. Riski suurendavad näiteks ülekaal, vähene liikumine, ebatervislik toitumine, suitsetamine ja alkoholi liigtarvitamine. Seega on haiguse ennetamiseks oluline liikuv ja tervislik eluviis.
Kuidas sõeluuringul osaleda?
Sel aastal oodatakse jämesoolevähi sõeluuringule 1954., 1956. ja 1958. aastal sündinud ravikindlustatud mehi ja naisi. Uuringus saavad osaleda 60–69-aastased ravikindlustatud inimesed iga kahe aasta tagant.
Sõeluuringu sihtrühma kuuluvatele inimestele saadetakse tervisekontrolli kutse nende rahvastikuregistris esitatud aadressile ja patsiendiportaali www.digilugu.ee. Uuringus osalemiseks ei pea kutset ootama. Sihtrühma kuuluvad inimesed võivad ka ise oma perearsti poole pöörduda ning avaldada soovi uuringus osaleda.
Uuringus osalemiseks on vaja külastada perearsti. Perearstilt või -õelt saab väljaheitest peitvere proovi võtmiseks proovinõu, kasutusjuhendi ning ümbriku testi laborisse saatmiseks. Testi teeb inimene kodus iseseisvalt, selle tegemine on lihtne, kiire ja ohutu. Testi saatmise postikulu on eelnevalt makstud, sõeluuring on osalejale tasuta.
Kui testi tulemused on korras, teavitatakse inimest sellest ja saadetakse talle uus kutse jämesoolevähi sõeluuringus osalemiseks kahe aasta pärast. Positiivse peitvere testi vastuse korral on vaja teha jämesoole uuring (sõelkoloskoopia). Selle kohta edastatakse teavitus ja kutse külastada uuesti perearsti, et saada sõelkoloskoopia saatekiri. Koloskoopia annab kõige kindlama vastuse võimaliku haiguse esinemise kohta. Sõelkoloskoopiat teevad spetsiaalse koolituse läbinud kogenud ja pädevad arstid, et uuring oleks võimalikult ohutu ja valutu.
Mullu osales uuringus üle 17 000 inimese
Möödunud aasta sõeluuringu tulemused näitavad, et uuring on Eestis väga vajalik sagedase vähi ennetamiseks ja varaseks avastamiseks. Mullu osales sõeluuringus 17 127 inimest ning avastati mitmeid vähieelseid seisundeid ja ka jämesoole pahaloomulist kasvajat. Tänu varasele avastamisele on mitmel juhul suudetud ära hoida kasvaja arenemine pahaloomuliseks ehk vähi teke.
Läinud aastal nõustasid perearstid 21 461 inimest, mis moodustas ligi poole kogu möödunud aasta sihtrühmast. Sõeluuringus osales 39 protsenti mehi ja 61 protsenti naisi. Kõige aktiivsemalt võtsid osa Jõgevamaa inimesed. Sõeluuringu käigus analüüsiti 17 127 inimese proovimaterjali ning 826 juhul (5 protsendil) tekkis täiendavate uuringute vajadus. Aasta jooksul tehti 695 koloskoopiat ning avastati healoomulisi kasvajaid ligi 180 juhul. Umbes 50 inimest sai läinud aastal vähidiagnoosi ja nad suunati edasiseks raviks onkoloogi või kirurgi juurde.
Meelespea
• Sel aastal oodatakse jämesoolevähi sõeluuringule 1954., 1956. ja 1958. aastal sündinud ravikindlustatud naisi ja mehi.
• Sõeluuringus osalemiseks saadetakse kutse inimese rahvastikuregistris registreeritud aadressile ja patsiendiportaali www.digilugu.ee.
• Sõeluuringus osalemine on vabatahtlik ja ravikindlustatud inimesele tasuta.
• Sõeluuringus osalemiseks ei pea aga kutset ootama! Sihtrühma kuuluvad inimesed võivad ka ise oma perearsti või -õe poole pöörduda sooviga sõeluuringus osaleda.
• Edasise info saamiseks tuleks pöörduda oma pereõe või -arsti poole.
• Täiendavat infot jämesoolevähi sõeluuringu kohta saab lugeda haigekassa kodulehelt www.haigekassa.ee.
See kõik on jama ja udu ajamine. Kui jämesoolevähi põhjust ei tea, siis pole mõtet ka inimesi hirmutada, udutada. Palju inimesi tean, kes on kõik olnud oma elustiililt sellised js elanud üle 85 aasta ilma uuringuteta.