Kui lumesulamisvesi ise ära ei voola, peab sellest vabanema pumpade abil. Foto: KAAREL TIGAS
Nipid
22. märts 2018, 16:07

Varakevadine sulalumi võib ehitisi ohtu seada

Vahelduva temperatuuri ja ilmaolude tõttu muutub katustele kogunenud lumi raskeks ja vesiseks ning see seab ohtu katusekonstruktsioonid, majafassaadi ja siseviimistluse.

„Tihti imbub kevadine lumesulamisvesi läbi konstruktsioonide ja kahjustab sellega siseviimistlust. Hullemal juhul pääseb vesi aga konstruktsioonide vahele ja teeb korralikult kahju puitkonstruktsioonile. Kogemus näitab, et sulamisvee põhjustatud siseviimistluse kahju suurus on keskmiselt 3000 eurot. Tõsised konstruktsioonikahjud aga ulatuvad üle 20 000 euro. Kokkuvõttes sõltub paljugi talvest, hoone ehituskvaliteedist ja sellest, kuidas vesi majja imbub. Oma rolli mängib ka see, mis hetkel kahju märgatakse,“ rääkis sulalume põhjustatud kahjudest kindlustusseltsi Seesam varakindlustuse tootejuht Dagmar Gilden.

Kindlustaja sõnul kujutab eramajadele, suvilatele ja väiksematele kõrvalhoonetele raskeks muutunud sulalumi nõnda suurt ohtu, et võib lõppeda katusekonstruktsiooni purunemisega. Samuti võib juhtuda, et talvise tuisuga on pööningule pääsenud lumi, mis sulades põhjustab veekahjusid kogu majale. „Isegi kui lumekogus ei paista ohtlikuna, on majaomaniku või -haldaja kohustus vältida lumemassi kogunemist katustele. Õnnetuse vältimiseks on kõige targem katus õigeaegselt ise või spetsialisti abiga lumest puhastada. Koristustööd on kindlasti soodsamad kui õnnetuse tagajärjel kahjude likvideerimine,“ sõnas Gilden.

Majafassaadile on Gildeni sõnul kurja juureks sügisel puhastamata jäetud vihmaveerennid ja torustik, mille tagajärjel võib sulailmade ajal pidevalt vett fassaadile pritsida. Kui see siis vahelduvate temperatuuridega sulab ja jälle külmub, võib lõpuks krohvitud fassaad lagunema hakata.

Kasulik nipp: kontrolli katust kohe pärast lume sulamist

Põhjamaine heitliku kliima ja suurte lumekoguste tõttu saavad igal aastal kannatada tuhanded katused. Pindi Kinnisvarahalduse haldusteenuse ärisuunajuht Heliis Anto ütles, et ainuüksi paarisentimeetrise katusekatte rebendi või kooldumise korral võib nii eramu kui ka kortermaja ülemise korruse lagi saada kevadvihmade mõjul tõsise niiskuskahjustuse, mille kordategemine võib maksma minna tuhandeid eurosid.
„Lihtsam ja odavam on katus kohe pärast lumesula üle kontrollida,“ soovitas Anto. Ta lisas, et tegelikult võiks iga ühistu esimees olla ise võimeline katuse seisukorda kontrollima, kuid terava silma ning turvavarustuse puudumise korral maksab selline teenus suurele kortermajale sadakond eurot.