Kalad lemmikuteks! Mida olulist peaksid teadma?

Kellele sobivad koduloomadena kalad?
Kui sulle meeldib, et kodus on killuke elusloodust, aga ajapuuduse tõttu ei saa näiteks koera või kassi endale lubada, võiksid sulle kalad sobida küll. Akvaarium on ka lastele hea võimalus teha tutvust elusloomade ja nende hooldamisega. Kindlasti ei sobi sulle kalad, kui sa ei suuda aja- või huvipuuduse tõttu kodus näiteks potilille kasvatada. Soovitan kindlasti ka spetsialistiga nõu pidada, kuidas luua võimalikult hooldusvaba akvaarium.

Mida veel silmas pidada?

• Hooldamiseks kuluv aeg. Kõige olulisem ongi läbi mõelda, kas sul on piisavalt aega akvaariumi pidamiseks. See omakorda sõltub väga palju akvaariumi biokoormusest ehk lihtsamalt öeldes sellest, kui palju kalu on. Mida hõredamalt asustatud akvaarium, seda vähem vajab see hooldust ja vastupidi. Keskmiseks hooldamise ajakuluks võiks lugeda kaks korda kuus, korraga 1–1,5 h.
• Kui viibid pikalt eemal. Tea, et reisimise ajaks ei ole sul vaja kedagi kalade eest hoolitsemiseks palgata. Lühema, kolme-neljapäevase äraoleku ajaks võid kalad isegi dieedile jätta, see ei ole nende tervisele kuidagi kahjulik. Pikemaks ajaks kodust ära minnes saad aga paigaldada akvaariumile automaattoitja. Nii saavad kalad ilma omanikuta hakkama ka ühe kuu.
• Õige asukoht. Vali akvaariumi asukoht nii, et otsene päikesevalgus sellele peale ei paistaks. Päikesevalgus tekitab vetikaid. Mida hämaram koht, seda lihtsam on akvaariumi puhtana hoida.

Alusta akvaariumi valimisest
Tea, et väikesesse, 40liitrisesse akvaariumisse ei sobi elama kala, kes kasvab kuni 20 cm pikkuseks. Mida suurem akvaarium, seda liigirohkemaks saab selle kujundada. Täiesti mõeldav on suuremas akvaariumis pidada 10–15 eri liiki. Kalade seisukohalt parem ja visuaalselt ilusam variant on valida akvaariumisse pigem vähem liike, aga suurema arvukusega. Näiteks suur neoonide, barbuste või platide parv näeb väga efektne välja.

Kalaparved ja elustaimed
Esialgu võiks algaja kalahuviline mõelda enda jaoks selgeks, millist tüüpi akvaariumi ta soovib: kas elustaimedega või ilma, väiksemate parvekaladega või meeldivad suuremad ja silmatorkavamad liigid. Taimeakvaariumi puhul on oluline hea valgustus, suuremate kalade puhul akvaariumi suurus ja korralik filter.

Akvaariume on erineva disainiga: ümaraid, kumera esiklaasiga, hiigelsuuri, mis projekteeritakse hoonesse tavaliselt juba ehitusjärgus. Kõige mugavam ja lihtsam on siiski tavaline ristküliku- või ruudukujuline akvaarium, mis pole üleliia kõrge ega kitsas.

Mõistlik taimeakvaariumi kõrgus võiks jääda maksimaalselt 50–55 cm kanti. Ilma elustaimedeta akvaariumi puhul on hooldamise mõttes hea, kui selle kõrgus ei ületa 70 cm.

Viimastel aastatel on laiemalt hakatud soetama ka väiksemaid, nn nanoakvaariume, mida annab sisustada pisikeste taimede ja dekoratsioonidega väga atraktiivseks ega vaja palju hoolt.

Akvaariumi hooldamine
Kalade jaoks on kõige olulisem puhas vesi, mida saab tagada piisava veevahetuse ja põhjapuhastusega. Need kaks tegevust moodustavad akvaariumi hooldamise põhiosa. Ära toida kalu üle! See on peamine põhjus,
miks akvaariumis võib õnnetus juhtuda ja vesi reostuda. Kalad peaksid sööma toidu ära umbes kolme-nelja minuti jooksul. Kui näiteks 15 minutit pärast toitmist on näha akvaariumi põhjas vedelevat või veepinnal hulpivat toitu, tuleks järgmisel korral söögikogust vähendada.

Kindlasti ei tohi unustada valgustust akvaariumi kohal ööpäevaks põlema. See pole küll otseselt kaladele ohtlik, aga muudab akvaariumi kiiresti vetikate kasvulavaks ja hiljem on neist juba üsna raske vabaneda. Ideaalne oleks akvaariumi valgustus panna tööle taimeri abil, mis hoolitseb selle eest, et valgus pikemaks ajaks põlema ei jääks.

Õige sööt
Valdav osa kaladest sööb hea meelega spetsiaalset kaladele mõeldud kuivtoitu. Kindlasti peaks iga konkreetse kalaliigi puhul pöörama tähelepanu nende toitumisharjumustele looduses. Kalad on kas taime-, lihatoidulised või omnivoorid. Vastavalt sellele tuleks igale liigile valida baassööt, mis moodustab põhiosa tema toidust. Lisaks võib mõni kord nädalas anda ka midagi erinevat või värsket. Hea vaheldus on akvaristikapoodides saadaolevad sügavkülmutatud toidud värskest toorainest.

Tea oma kalade vajadusi
Elutingimused võivad kalaliikidel olla üsna erinevad. Näiteks mõnele sobib vaid peene liivaga põhi, mõni liik eelistab tugevat taimestikku, mõni hoopis kividest laotud arvukaid koopaid, mõni jahedat vett, teised jälle väga sooja (30 °C ringis). Üks üldine reegel kehtib küll kõikide kalade kohta: nad soovivad puhast keskkonda, st puhast jääkainevaba vett, mille saab luua piisava veevahetuse ja mõistliku asustustihedusega. Kui suur kalaarmastus ei luba vähema kogusega piirduda, võiks oma kaladele lubada korralikku filtreerimissüsteemi.

Algaja kalapidaja meelespea!

• Esimesteks kaladeks vali pigem eluspoegijad, näiteks mõõksabad või mollid.
• Kui tood kalad koju, jälgi, et nad külma ei saaks. Enne, kui lased nad akvaariumivette, mõõda temperatuuride vahet toomisnõus ja akvaariumis.
• Osta kõik ühest poest – nii akvaarium, sinna vajaminev kui ka kalad. Nõnda saab müüja sind kõige paremini nõustada.
• Kui kujundad akvaariumi kruusa, kivide ja taimedega, arvesta, et ühed kalad elavad pinnal, teised vee keskosas ja kolmandad põhjas. Selle järgi peaksid valima ja kujundama ka akvaariumi taimestiku.
• Kõige ohtlikumad on kaladele lämmastiksoolad – nende endi elutegevuse jäätmed.
• Ära pane ühte akvaariumisse röövkalu ja nende võimalikku saaki.

HEAD AKVAARIUMINAABRID
Vaata siit, millised kalad kokku sobivad:
Liveaquaria.com/general/fwcompatibility_chart.cfm

Salaja võetud kalad!
Maarja Logina: «Tõin oma esimesed kalad gupid sõbrannalt salaja purgis, kui olin 11aastane. Isal ei jäänud muud üle, kui akvaarium õhtul koju tuua. Vanemad armusid kaladesse ja nii lubatigi mul neid järjest juurde osta. Lõpuks oli mul kodus kolm akvaariumi – tekkis kalade pidamise sõltuvus. Kahjuks need kalad surid – kes vanadusse, kes haigustesse. Nad olid aga oluline osa minu lapsepõlvest.
Kui täiskasvanuna emale külla läksin ja tühje akvaariume nägin, otsustasin uued kalad osta. Seekord valisin kaua elavad isendid: kolm kuldkala Red Comet. Kaks aastat elasid nad nendessamades akvaariumides, kus olid kalad, kelle lapsena võtsin. Siis kolisin oma majja ja kaladel tuli ette võtta kolimine 20 km kaugusele.
Vahva on, et kalad matsutavad kõvasti ja tunnevad isegi oma inimese ära. Meie nelja-aastane laps ei söö kala, sest ütleb, et kala on lemmikloom ja käib akvaariumisse.»