Just püramiidi tipus on tegelikkuse ja soovitusliku vahel kõige suuremad käärid – 41 protsenti inimestest veedab enamiku tööajast istudes.Foto: Tervise arengu instituut
Nipid
19. aprill 2018, 16:09

Liikumispüramiid innustab rohkem liikuma ja vähem istuma

Tervise arengu instituut koostas graafilise mudeli, mis näitab, kui palju ja kuidas tuleks nädalas olla kehaliselt aktiivne, et see oleks tervisele kasulik.

Liikumispüramiidil on füüsilised tegevused jaotatud neljaks korruseks. Kõige alumise korruse moodustab liikuv eluviis, millest peaks koosnema suurem osa meie igapäevategevustest, sellele järgnevad aeroobsed tegevused, jõu-, venitus- ja tasakaaluharjutused ning kõige väiksema osa moodustavad istuvad tegevused.

Just püramiidi tipus on tegelikkuse ja soovitusliku vahel kõige suuremad käärid – 41 protsenti inimestest veedab enamiku tööajast istudes.

Vähemalt 30 minutit liikumist päevas

„Elu ei paku enam nii palju füüsilist pingutust, et luu- ja lihaskond ning hingamiselundkond saaks piisavalt koormust. Näiteks jääb füüsilist pingutust nõudvat tööd järjest vähemaks, 2016. aastal tegi füüsiliselt rasket tööd 15 protsenti meestest ja neli protsenti naistest,“ ütles tervise arengu instituudi teadur Leila Oja. „Seetõttu tuleb ise otsida võimalusi, kuidas iga päev vähemalt 30 minutit liikuda. Näiteks tuleks teha osa igapäevatoimetusi jalgsi või võtta ette aktiivse kõnniga pooletunnine jalutuskäik.“

Lisaks igapäevasele liikumisele tuleks nädalas vähemalt 150 minutit liikuda intensiivsemalt, nii et pulsisagedus tõuseb ning inimene hakkab hingeldama ja higistama. Need tegevused võiksid olla jagatud kahe-kolme korra peale nädalas. Selleks sobib näiteks jooksmine ja jalgrattasõit looduses või trenažööril, ujumine, vesivõimlemine, rulluisutamine, suusatamine ja teised spordialad, aga ka tantsimine ja sportmängud. Lisaks tuleks kaks kuni kolm korda nädalas teha jõu-, venitus- ja tasakaaluharjutusi. Istumine on püramiidi tipus ehk sellele peaks kuluma kõige vähem aega.

Kasu tervisele

Liikumise mõju tervisele on palju laiem, kui esmapilgul välja paistab, rõhutas Oja. „Regulaarne liikumine intensiivistab ainevahetust, vähendab luuhõrenemise riski, parandab meeleolu ja enesetunnet. Kehalist aktiivsust seostatakse ka depressiooni sümptomite vähenemisega. Lisaks on leitud, et pärast kehalist tegevust paranevad mälu ja õppimisvõime.“

Aprill on tervise arengu instituudi eestvedamisel südamekuu, mille kestel pööratakse tähelepanu liikumisele – terve kuu jooksul toimuvad üle Eesti liikumisüritused.