Kuigi tegu on põhimõttelise vaidlusega, siis on Eesti koos Euroopaga võtnud selge suuna inimeste õiguste kaitseks. See tähendab, et igal inimesel on õigus väärikusele ja eraelule ning need õigused on võrdsed teiste õigustega.
Võrdluseks, et Ameerika Ühendriikides on omandipõhine lähenemine, mis tähendab seda, et vara ja ressursside omajal on õigus omada kontrollivahendeid ja dikteerida reegleid, mis on talle soodsamad.
Töötaja peab andma nõusoleku
Turvakaamerate kasutamine ettevõttes toob kaasa isikuandmete töötlemise juhul, kui isik on tuvastatav. Andmekaitse Inspektsioon on öelnud, et isik on tuvastatav ka siis, kui jälgimisseadmete abil saadavalt pildilt ei nähtu isiku nägu; isikut on võimalik idenfitseerida tema muude tunnuste kaudu – nt kehakuju, riietus, kaasas olevad asjad jne.
Seega turvakaamerate kasutamisel on pea alati tegu isikuandmete töötlemisega ning tuleb lähtuda seaduses sätestatust isikuandmete töötlemise kohta.
Seaduse järgi võib isikuandmeid töödelda aga kahel juhul – töötaja nõusolekul ja seadusest tulenevatel põhjustel. Töötaja nõusolekut saab isikuandmete töötlemiseks küsida vaid juhul, kui töötajal on reaalselt võimalus nõusolek tagasi võtta. Seetõttu ei saa jälgimisseadmete abil kogutud isikuandmete töötlemine toimuda töötaja nõusolekul, sest tal puudub reaalselt võimalus paluda ükskõik mis ajal lõpetada tema jälgimine.
Turvakaamerad kaitsevad vara
Seega saab turvakaameraid ettevõtte ruumidesse paigaldada üksnes isikute ja vara kaitseks, nt hoonete ja seadmete jälgimiseks, kuid need ei tohiks olla suunatud konkreetselt töötajate tegevuse jälgimisele. Töötajate kontrollimist seadus ei luba.
Paratamatult jäävad kaamerate vaatevälja kohati ka töötajaid, mistõttu tuleb mingil määral töötajate isikuandmeid siiski töödelda. Seetõttu peab turvakaamerate paigaldamisel arvestama, et isikuandmeid võib koguda vaid ulatuses, mis on vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks. Ehk kaamerapilte, kus on näha töötajaid, ei tohi kasutada nende inimeste vastu.
Tööandjad kipuvad kaameraid kuritarvitama
TTÜs kirjutatud magistritöös uuriti muu hulgas, kas tööandjad on turvakaameraid kuritarvitanud. Mitmed neist tunnistasid, et on paigaldanud kaameraid töötajate varguste avastamiseks, tootlikkuse tõhustamiseks ja hindamiseks või kontrolliks.
Lisaks öeldi, et turvakaamera salvestisi on kasutatud tööajast kinnipidamiseks, tööle tuleku ja töölt mineku kellaaegade kontrollimiseks, samuti lõunapauside pikkuse ja toodete kasutamise hulga (nt kui palju kasutab kokk köögis toiduaineid) kontrollimiseks.
Tegelikult ei ole selline tegevus aga lubatud. Kui tööandja tahab siiski turvakaameratega töötajaid jälgida, peab ta neid teavitama ning saama neilt nõusoleku.
Kui kaamerad paigaldatakse isikute ja vara kaitseks, siis asendab töötaja nõusolekut see, kui näiteks asutuse uksel on silt, et siin on kaamerad ning kes neid andmeid töötleb.
Kommentaarid