Roosa lindi tumedam pool: kaugelearenenud rinnavähist ei ole võimalik terveneda

Maikuu on rahvusvaheline rinnavähi varase avastamise kuu ning tänavu on Eesti Vähiliidu kampaania fookuses kaugelearenenud rinnavähk.

Igal aastal avastatakse Eestis umbes pisut enam kui 800 naisel esmakordselt rinnavähk, see moodustab 17 protsenti kõigist teistest naistel esinevatest vähijuhtudest. Rinnavähki haigestumine kasvab koos rahvastiku vananemisega: peaaegu 80 protsenti rinnavähkidest diagnoositakse üle 50-aastastel naistel.

Arstid püüdlevad selle poole, et rinnavähki diagnoositaks esimeses staadiumis, äärmisel juhul teises staadiumis, rääkis Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja onkoloog Vahur Valvere vähiliidu korraldatud metastaatilise rinnavähi pressiüritusel. „Tänu rinnavähi sõeluuringule on esimeses staadiumis leitud rinnavähijuhtude arv hakanud kasvama ning kolmandas ja neljandas staadiumis juhtude arv hakanud vähenema,“ kommenteeris ta vähistatistikat. „Sõeluuringuga avastame rinnavähki kaks kuni viis aastat varem, enne kui see hakkab kaebusi andma,“ lisas Tartu ülikooli kliinikumi radioloog Sulev Ulp.

Siirded mujale kehasse

Viimases ehk neljandas staadiumis diagnoositakse 5–10 protsenti rinnavähi juhtudest. Umbes kolmandik varases staadiumis diagnoositud rinnavähke võivad paraku edasi areneda ja jõuda siiretena mujale kehasse. Metastaseerunud ehk keha mitmes piirkonnas siirdega rinnavähi korral on tavaliselt kasvajad ka lümfisõlmedes, ajus, luudes või maksas.

Erinevalt varases staadiumis rinnavähi ravist, mille eesmärk on kasvaja eemaldamine ning selle taastekke ja siirdumise ärahoidmine, ei ole kaugelearenenud rinnavähist võimalik täielikult terveneda. Sellisel juhul on ravi eesmärgiks elulemuse pikendamine ja elukvaliteedi säilitamine. „Kaugelearenenud vähiravi eesmärk on saavutada remissioon või pidurdada haiguse levikut. Ravi ei ole tervendav, kuna vähi levik on enamasti süsteemne,“ nentis Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloog Riina Kütner.

Kirves jääb pea kohale rippuma

Ka siis, kui naine on korra rinnavähist terveks ravitud, peab ta paratamatult arvestama sellega, et aastate järel võib haigus edasi areneda. Seda tõdes vähiliidu üritusel 42-aastane Kaisa Sein, kes sai metastaatilise rinnavähi diagnoosi neli aastat tagasi. Naine märkis, et metastaasiga rinnavähi patsiendid on kui rinnavähivastast võitlust sümboliseeriva kena roosa lindi varjatud pool. „Varakult avastatud rinnavähiga patsiendid on justkui võitjad, kes seljatavad vähi. Metastaatilise rinnavähiga patsiendid aga murravad kuvandit, et rinnavähk on alati ravitav, ning seetõttu ei räägita sellest haigusest sageli ka avalikult,“ sõnas ta.

Kaisa Sein tõdes, et metastaatilise rinnavähi diagnoosi saamiseni läks tal tervelt seitse kuud. Perearst, kellele ta seljavalusid kurtis, andis saatekirja neuroloogile ega kahtlustanud varem rinnavähi diagnoosi saanud patsiendil seda, et vähk võib olla edasi arenenud ja luudesse siirdeid andnud. Aga neuroloogile naine ei jõudnudki, sest metastaatiline rinnavähk avastati tal enne korralises onkoloogiakontrollis.

Pakkumaks tuge ja suhtlemisvõimalust teistele samas olukorras naistele ja nende lähedastele, asutas Kaisa Sein metastaatilise rinnavähiga patsientide toetus- ja esindusorganisatsiooni MTÜ Meeta.

Mis on mis

Metastaseerunud rinnavähiga on tegu siis, kui kasvaja on levinud teistesse organisüsteemidesse, näiteks lümfisõlmedesse, ajju, luudesse või maksa.

Paikselt levinud rinnavähi korral on kasvaja levinud lümfisõlmedesse ja/või mujale rinnakoesse, kuid puuduvad leviku tunnused teistesse organitesse.