TÕDE VÕI VALE? Kümme levinud uskumust päevitamise kohta

Viimased nädalad on tekitanud tunde, et suvi oleks justkui kohale jõudnud ning seetõttu kaovad ka riided üha sagedamini seljast. Päikest nautides ei tohi aga unustada end selle eest kaitsta. Millised turvalise päevitamise kohta ringlevad uskumused on tõesed ja millised ei pea paika?

VALE 

Kevaditi ei pea nahka kaitsma, sest päike ei ole veel nii intensiivne

Tartu-Tõrvare meteoroloogiajaama juhataja Ingrid Nikluse sõnul on mais atmosfäär suvisest tolmust veel puhas, mistõttu kiputakse pärast pikka talve enda nahale liige tegema. Ka keskmine UV-indeks, mis aitab hinnata päikesepõletuse riski, on näiteks viimastel päevadel olnud Tallinnas 4,7 ehk keskmine. 

Tõnismäe Südameapteegi juhataja Külli Teder lisab, et selline UV-indeksi tase eeldab kindlasti päikesekaitsevahendi kasutamist. „Kui UV-indeks on üle kolme, tuleks nahka liigse päikesekiirguse eest kaitsta,“ sõnab proviisor.

VALE

Päikesekaitsevahendit tuleb kasutada ainult rannas 

Külli Teder rõhutab, et päike paistab ühtviisi – nii rannas peesitaja kui ka peenramaal aiatöö tegija peale. „Päikesekiirguse eest tuleb nahka kaitsta ka mägedes suusatades. Peaksime päikesekaitsevahendit kasutama alati, kui oleme päikeselise ilmaga värskes õhus,“ toonitab ta. Neil kehaosadel, mida me riietega ei kata, peaks alati kasutama päikesekaitsevahendeid, mis sisaldavad nii päikesekaitsefaktorit SPF ehk UVB-filtrit kui ka PPD-d ehk UVA-filtrit.

TÕDE

Naha kaitsmiseks vajab täiskasvanu umbes 36 grammi päikesekaitsevahendit

„Jah, täiskasvanule piisav kogus päikesekaitsekreemi on umbes 36 grammi ehk kuus teelusikatäit,“ nõustub Külli Teder.  Laste puhul tuleks eelistada katvaid riideid ja mütse ning ennekõike lastele mõeldud päikesekaitsekreeme. Alla aasta vanuseid lapsi tuleks kokkupuutest otsese päikesekiirgusega hoida ja eelistada varjus viibimist.