Küberkius õpetas virtuaalmaailmas teadlikumalt käituma

Iga sõna ja nali läks mulle väga hinge ning tegi meeletult haiget. Teadsin, et nimi ja välimus on midagi, mida ma mõjutada ei saa. Peagi loodi sotsiaalmeediasse juba varikontod ning tehti õelaid kommentaare. See oli aeg, kus populaarsus väljendus noorte endi hinnangul nii sõprade arvus kui ka piltidele antud hinnetes, mida minul oli vähe ning seetõttu olin justkui teistest klassiõdedest halvem.

Soovisin väga kellegagi tekkinud olukorrast rääkida, kuid kodus mind ei kuulatud ning õpetajaid ma ei usaldanud. Arvasin, et nad käivad õpetajate toas probleemseid õpilasi arvustamas ning seda ma ei soovinud. Tundsin end üksikuna ja nutsin sageli. Mis sellest, et olin erinevatel spordialadel tubli ning lõpetasin aastad 7. klassini kiituskirjadega.

Igast olukorrast on väljapääs

Ühel hetkel hakkasin ka mina otsima soovitud tähelepanu, muutusin mässumeelseks ja tahtsin mõnda gruppi kuuluda. Tuli esimene armastus, millest kujunes küll elu kõige valusam ja õpetlikum kogemus. Pärast armastuse otsasaamist avaldati virtuaalmaailma vahendusel kõik mu peamised saladused. Sageli tehti grupivestlusi, kus mind alandati ja naeruvääristati.

Minu ümber oli veel palju teisigi inimesi, keda usaldasin, kuid kes mulle siis korduvalt haiget tegid. Seetõttu ei julgenud ma enam ka kellegagi rääkida ega abi otsida. Hirm jälle haiget saada oli väga suur. Küsisin endalt korduvalt, kas elu on ikka elamist väärt, kui olen üksik katkine hing ega oska ennast isegi aidata.

Kooli- ja küberkiusamisse sekkusid mu kehalise kasvatuse õpetaja ja klassijuhataja, kellele olen senimaani hingepõhjani tänulik. Vaid nende kiire tegutsemine ja elukogemus aitasid ning suunasid mu õigele rajale tagasi.

Lõplikult hakkas küberkiusamine vähenema siis, kui muutsin kõik oma kontod privaatseks ega postitanud iga oma tegemist piltidena sotsiaalmeediasse. Samuti teavitasin administraatoreid ebasobivatest postitustest ja eemaldasin oma kontodelt inimesed, kes mulle haiget olid teinud. Eelkõige aitas küberkiusamise vastu mõttemaailma muutus, sest sain aru, et numbrid sotsiaalmeedias ei ole tegelikult olulised.

Valusad õppetunnid

Kiusamine on mind inimesena palju mõjutanud, eelkõige virtuaalmaailmas teadlikumalt käituma. Jagan pilte vaid piiratud kontodel ning ei lase endale lähedale inimesi, kes minu jaoks väärtust ei loo või kellega ma üldse mingil põhjusel oma elu jagama ei peaks. Seda keerulist teekonda läbides tundub võimatu jääda positiivseks ja naeratada, aga positiivne mõtlemine ongi see, tänu millele ka kõige keerulisematest väljakutsetest jagu saab. Igas olukorras, igas vanuses. Pärast pikalt kestnud väljakutset usun siiski, et kõik inimesed on head ning tulevad meie ellu alati põhjusega, et midagi õpetada.

Olen õppinud elama teadmisega, et mind on kiusatud. See on mind inimesena palju mõjutanud ning aidanud kasvatada paksu naha, et seista vastu ebameeldivustele. Mul on kulunud väga palju tahtejõudu, et sellest üle olla ja lahti lasta. Gümnaasiumi lõpetades tundsin siiski lõpuks, et sulgesin selle peatüki oma elus.

Kiusamine virtuaalmaailmas on aina kasvav probleem. Üha väiksematele lastele antakse kätte tahvelarvuti või nutitelefon. Seejuures tuleks olla teadlik ka võimalikest ohtudest, eriti neil, kes ei oska ennast ise kaitsta. Samuti on meie ühiskonnas liiga palju ükskõikseid inimesi, kes ei näe kitsast ringist kaugemale, kuid ometi paneme selle vastutuse näiteks õpetajatele, kellel on korraga sadu lapsi õpetada.

Sotsiaalkampaania #suurimjulgus on andnud mulle inimesena nii võimaluse ise andestada ja lahti lasta kui ka juhtida nooremate inimeste tähelepanu kasvavale probleemile.

Vabatahtlik töö lastega

Telia vabatahtlikkuse algatuse programmi YOUNITE kaudu olen pühendanud oma aega ja jõudu sadadele lastele, et anda neile võimalikult palju edasi õppetunde ja kogemusi, mida olen elu jooksul saanud ning mis võinuks lõppeda palju kurvemalt. Vabatahtlik töö on mulle tõestanud, et andmise rõõm on suurem kui saamise rõõm. Mida rohkem ma oma aega heategevuseks panustan, seda rohkem sõlmin hinges rahu selle valuga, mida kiusamine mulle põhjustas.

Koolilastele sisendan peamiselt kolme asja:

1. Kõik me oleme pealaest jalatallani omamoodi ägedad!

2. Kiusaja ei ole alati kõige halvem inimene maailmas, ka tema käitumisel on põhjused. Jää alati iseendaks ja vajadusel jaga oma muret inimesega, keda usaldad.

3. Kiusamise vastu kiusamisega ei saa. Jaga headust, ole siiras ja aus!