Foto: Anni Õnneleid
Liigume
7. juuni 2018, 10:00

Millal vajab vihastamine teraapiat?

Mida teha, kui väikesest vihahoost saab ülekeev raev, mis hakkab ohustama lähedasi ja elukvaliteeti ning laastab psüühikat? Millal vihapurskele tähelepanu pöörata ja kust vajadusel abi otsida?

Viha on üks jõulisemaid baasemotsioone ning on suuresti seotud varasemate kogemuste, hirmude ja ebakindlusega. Psühhiaater Jüri Enneti sõnul on olukord normi piirides, kui viha väljaelamine meid ja meie kaaskondlasi ei häiri. Sel juhul on vaja tegeleda ennetamisega ja organismi “aurukatla” tugevdamisega. 

Millal vajab viha teraapiat?

MTÜ Vägivallast Vabaks juhi Velda Veia sõnul tuleks vihateraapiasse pöörduda juhul, kui on kalduvus oma lähedasi solvata ja mõnitada ning samuti neid füüsilise jõuga ähvardada. Kui inimene tunneb, et vägivald muutub lähedastele ohtlikuks ning esineb raevupurskeid, mida ei suudeta enam valitseda, on vaja otsida abi väljastpoolt. Tugevad ohumärgid on asjade lõhkumine ja laamendamine ning vajadus lähedaste elu üle valitseda ja neid pidevalt kontrollida.

Velda Veia on oma töös tegelenud peamiselt lähisuhetes vägivalda kasutanud meeste rühmadega, kes vajavad tuge kriisist väljatulekuks ja käitumise muutmiseks.

Rühmakogunemistel käsitletakse teemasid, mis võimaldavad osalejatel end paremini tundma õppida. Keskendutakse eesmärkide püstitamisele ja nende hindamisele, vägivalla ja kahjustuste mõju uurimisele, suhetele ja suhtlemisele ning emotsioonidele. Viharavi kestab kokku kolm kuud.

Kuidas lasta auru välja?

Psühhiaater Jüri Enneti sõnul on parim ravimeetod saada liigne aur välja, treenida “katlaid” tugevamaks ning näha ette olukordi, mida annab vältida, muutes keskkonnatingimusi.

“Liigset auru saab välja arstirohuga, psühhoregulatsiooni võtetega, ennast kehaliselt aktiveerides, näiteks sporti tehes,” loetleb Ennet. “Kehaliselt poksikotti “kottida”, kive vette loopida ja mõttes ka oma murekivi endast kaugele vette uputada on vägagi mõjus.”

Psühhiaater rõhutab, et meie keskkonda ainult sõnaga ei muuda, vaja on reaalseid tegusid. “Enda vihakoti “kottimine” on ka vaid hetkeline sisepingete maandamine, põhiline on eluviisi muutmine, enda plaanipärane edendamine, tervise tugevdamine. Suutes ennast muuta, suudame ka ühiskonnaelu paremini mõjutada.”

Kuidas korrastada suhteid?

Velda Veia sõnul ei pea alati kõiki emotsioone hetkega välja purskama, samas on ta veendunud, et viha eneses hoida pole mõistlik. “Kui on võimalik midagi ette võtta, et saavutada kompromiss, siis soovitan aja ja koha läbi mõelda ning enne kokku leppides rahulikumas õhkkonnas arutada, millest eelmine kord tuliseks läks, seejuures laskumata süüdistustesse,” annab ta nõu suhete klaarimiseks.

Veia sõnul on viha endas kandev inimene stressis, sisemiselt kurb, pidevalt tähelepanu vajav ja kontrolliv. Kooselus tekitab selline hoiak palju pingeid, sest maad võtab kontroll, armukadedus, klammerdumine partnerisse, hirm kaaslast kaotada. “Partnerit ja ümbritsevat pidevalt halvustades ja ennast tõstes loodetakse köita teist enese külge. Lähedastele mõjub see edaspidi aga laastavalt, tuimestavalt,” kirjeldab Veia.

Et viha ei haaraks kontrolli elu üle, on vaja pidevalt iseendaga tegeleda. “Konfliktidesse on kätketud suur võimalus ennast uurida – kui sellel hetkel enda sisse vaadata ja sõnastada see miski, mis selles olukorras päriselt vihastas, saad teada asju, millega rõõmsas ja rahulikus, lõõgastunud olekus silmitsi seisma ei pea ja millega tasub tööd teha,” kinnitab Veia.

Artikkel ilmus Tervis Plussi 2014. aasta septembri ajakirjas.