Foto: Pixabay
Toimetas Vidrik Võsoberg 15. august 2018 15:50
Detsembris tuleb euroliidus hakata täitma geoblokeeringu ehk geobloki määrust, mis eeskätt peaks hea seisma selle eest, et kõiki liidu ostjaid ja teenusetarbijaid sõltumata asukohast võrdselt koheldaks. Aga kuidas – ja mida see endaga kaasa toob? Vandeadvokaat ning konkurentsiõiguse õppejõud Katri Paas-Mohando võttis oma blogis juriidikast kubiseva uue määruse suhteliselt arusaadavas keeles kokku. Vahendame sellest olulisemaid nüansse.

Mis see geobloki määrus täpsemalt on?

Aasta algul euroliidu tasandil vastu võetud määruse nimi on veidi lühendatud kujul „Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2018/302, mis käsitleb siseturul toimuvat põhjendamatut asukohapõhist tõkestust ja muul viisil diskrimineerimist kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel“.

Määrus on otsekohalduv ja Eesti peab vaid määrama organi, kes selle jõustamisega tegeleb ning rikkumiste eest trahve määrab. Eesti kavatseb anda selle ülesande tarbijakaitseametile.

Mida määrus reguleerib?

Määrus reguleerib sisuliselt neid olukordi, kus tarbija (või ka ettevõtja oma tarbeks) soovib osta teises liikmesriigis asuvalt kauplejalt kaupu või teenuseid. Sellises olukorras sätestab määrus järgmised põhimõtted:

* Kaupleja ei või klienti automaatselt ümber suunata teise liikmesriigi veebilehele. Välja arvatud juhul, kui klient selleks ise nõusoleku annab. Näiteks, kui ma lähen Läti või Saksa kaupleja veebilehele, ei tohi nad mind ilma minu nõusolekuta suunata kaupleja Eesti veebilehele. Mul peab olema võimalus näha, millise hinnaga pakutakse kaupu vastavalt siis kas Läti või Saksa klientidele. Isegi kui olen nõus sellega, et mind suunatakse Eesti lehele, peab mul olema võimalik lihtsalt tagasi saada sellele veebilehele, millele ma algselt läksin.

* Kaupleja ei või keelduda kaupade või teenuste müügist või pakkuda erinevaid tingimusi sõltuvalt kliendi asukohast, elukohast või kodakondsusest. Küll aga ei pea kaupleja tagama tarnet kliendi sihtriiki, kui kaupleja üldtingimuste kohaselt kliendi sihtriiki tarnet ei pakuta. Näiteks kui ma tellin kauba Saksa veebilehelt, aga Saksa kaupleja oma tingimuste kohaselt Eestisse ei tarni, siis ei pea Saksa kaupleja mulle tellimust Eestisse saatma. Aga ta ei tohi keelduda mulle kaupa tarnimast minu poolt määratud aadressile Saksamaal.

* Kui kaupleja pakub elektrooniliselt osutatavaid teenuseid (nt pilveteenuseid, andmeladu, veebimajutus, tulemüürid, otsingumootorid), ei tohi ta keelduda teenuse osutamisest sõltuvalt kliendi asukohast. Näiteks ei või Saksa pilveteenuste osutaja keelduda mulle pilveteenuseid pakkumast ega pakkuda mulle pelgalt minu asu- või elukoha tõttu kõrgema hinnaga teenust kui Saksa klientidele.

* Kui kaupleja pakub teenuseid füüsilises asukohas (nt hotell, lõbustuspark, kontserdid, festivalid), peab kliendil olema võimalik osta teenust sama hinnaga ka teisest liikmesriigist. Näiteks kui kontserdikorraldaja müüb Soomes toimuvale kontserdile Eestis soodsama hinnaga kui Soomes, peab ka soomlane saama talt Eestis pakutava hinnaga pileti osta.

Läti kaudu tellides Läti hinnaga

* Oluline on siiski, et määrus ei kohusta pakkuma kõiki kaupu ja teenuseid üle EL-i sama hinnaga ja samadel tingimustel. Aga kaupleja ei tohi keelduda ühes liikmesriigis pakutavat odavamat hinda pakkumast teisest liikmesriigist pärit kliendile. Näiteks võib kaupleja pakkuda Eesti veebilehel kaupu kallima hinnaga kui Läti veebilehel, kuid kui Eesti klient pöördub tema poole läbi Läti veebilehe, ei või ta Eesti kliendile rakendada kõrgemat hinda kui Läti kliendile.

* Kaupleja ei või enda aktsepteeritavatest makselahendustest keelduda kliendi asu- või elukoha või tema makselahenduse teenuse pakkuja asukoha tõttu. Näiteks kui kaupleja aktsepteerib makselahendusena Maestro krediitkaarte, siis ei või ta tagasi lükata teises liikmesriigis välja antud Maestro krediitkaardi makset.