KODULUGU | Kohvikutundega kodu, kus vimkadega atmosfäär on tähtsam kui klanitud ilme

Harjumaale Teelahkme külla ehitatud kivimajad olid toona sealkandis üks esimesi uuselurajoone. Küla loodi siledale platsile, vanale merepõhjale ning sai inimeste käest toona kõvasti kriitikat. Rahvasuus kutsuti kanti lausa karbikülaks ja rebasefarmiks – ilmselt osaliselt kadedusest, leiab Martti.

„Selge, et igaüks ei suuda endale ehitada otsast peale maja, eriti kui sul pole majaehitusoskusi. Eks paljud piirkonnad ole alustanud madalama taimestiku ning samasuguste kruntidega.“ Pererahvas on aga rahul. Maja on hästi vastu pidanud ning naabri akendesse vaatamise asemel on võimalik nüüdseks imetleda oma aia puid ja taimi.

Tapeetimigeenid
Koppelite kodus hakkavad silma mitmed põnevad tapeedilahendused ja -mustrid. Kõige väiksemas toas katavad seina vaheldumisi pandud lilla ja lillade lilledega tapeet. Piiale meenub naeruga, kuidas nende panemine tekitas oomajagu meelehärmi: „See oli mu esimene tapeetimine ja kuna ma olen nii lühike ning meil redelit polnud, siis upitasin tooli pealt. Lilla tapeet läks puruks ja oi, kuidas ma seda pannes nutsin! Mõtlesin, et minu vanemad vahetasid mu lapsepõlves igal aastal tapeeti, et kuidas mulle seda oskust siis geenidega kaasa ei antud!“

Põnevast lõpptulemusest said nad aga hoogu juurde ja katsetasid erinevate seinakatetega ka teistes tubades. Tütre toas, millest peagi saab külalistetuba, on seinas sinakate toonidega puitplanke imiteeriv paber. See Bauhausist pärit tapeet sai ostetud, et kodus vaadata, kuidas seinale jääb. Tulemus on ehe – kui ei katsuks, ei saaks aru, et seina pole löödud päris lauad!

„Ükski lahendus ei pea ju olema lõplik, alati saab asju ümber teha,“ julgustab peremees ka teisi katsetama. Ta kiidab, et uuema aja tapeedid tulevad naksti seinast ära, neid ei pea leotama nagu vanasti.

Lõhkenud toru viis remondini
Majas elamise ajal abikaasade maitsemeel muutunud ei ole, küll aga võimalused ja tahtmine midagi teha. „Algul, kui lapsed olid väiksemad, siis ostsime seda, mis oli taskukohane. Muist tuli ka maja endaga kaasa. Siis ei tulnud isetegemine niivõrd kõne alla. Nüüd oleme vaikselt järgemööda vaadanud, et mida ümber saaks teha, ja nuputanud, mis võiks veel olla,“ selgitab Piia.

Kui pisemaid parendusi on pere teinud pidevalt, siis suurem remont sai võeti ette esimest korda paar aastat tagasi, mil seina sees läks katki üks toru. Remondi käigus tehti uued põrandad, paika sai köögimööbel ja värviti seinad ning lagi.

Kohviga kaetud seinad
Seinavärvi valis perenaine nii tooni kui selle nime järgi. „Cappucino“ kõlas kohviarmastajatest abielupaarile igapidi kutsuvalt. Värv annab valguse käes mängeldes mõnusaid heledaid ja tumedaid noote ning mõjub rahustavalt. „Eks see ole veidi unine värv, magamegi siin elutoas kõik hambad laiali,“ ütleb paar naerdes justkui ühest suust.

Kohvi ja kohviku hõngu on tunda ka avatud köögis, kus kohvimasin tähtsal kohal. Mõlemad on teineteisele lubanud, et kui masin katki peaks minema, soetatakse uus kasvõi järelmaksuga, sest selles kodus teisiti ei saa!

Aga mitte ainult ubadest ei teki siin kodus kohvikutunnet – mitmed asjad köögis viitavad naise ja mehe seotusele toitlustusega. Kappidele on näiteks ette saanud tassikujulised nupud ja sahtlitel on linkideks noad, kahvlid ja lusikad. Ka laevalgusti pärineb tegevuse lõpetanud restoranist ning riiulit ilmestab Martti vanaisa kohviveski.

Leide Karksi laadalt Balini
Huvitavate leidude suhtes hoiavad naine ja mees oma silmad alati lahti. Neile on eluaeg meeldinud vanad ja vanaaegsed asjad – mitte väärtuse, vaid neis peituva tunde pärast. Kuna koos käiakse sageli laatadel, tuuakse sealt tihti midagi kaasa, näiteks magamistoakardin on pärit Antslast ja kuivaineid hoidev viljasõel Karksi jaanilaadalt.

Mitmed asjad on saadud ka pere esivanematelt. Nii on Piia vanaema heegeldatud raudvoodi otsakate leidnud kasutust kardinana ja sõbra naabritelt saadud Singeri õmblusmasinalaud akvaariumialusena. Saunaeesruumis, mis sai viimati värske ilme, ripub ka 30 aastat tagasi pulmakingiks saadud punutud äärtega peegel.

Põnevaid sisustuselemente toovad abikaasad ühes ka reisidelt. Nõnda on ostetud Balilt kaasa käekujulised saunanagid. „Mõni ostab reisilt omale riideid, aga mina mõtlen, et kodu tahab ka midagi,“ selgitab Piia oma suhtumist ning reedab nipi: „Alati on hea kaasa tuua mõni küünal, sest kui sellest ära tüdined, saad selle ära põletada.“

„Nüüd oleme asjade suhtes ka veidi valivamad, sest eks meil ole seda kola kogunenud päris palju. Samas on hea, kui saame midagi uut jälle välja võtta, ümber tõsta ning katsetada, kas meeldib ja sobib,“ teab peremees omast käest. „Ses mõttes on hea, et lapsed järgemööda kolivad ja ka meile asju hoida toovad – nii saab pidevalt midagi ümber teha ja põnevust jätkub!“ Nii on sujuvalt saanud omaks näiteks poja hoiule toodud söögilaud, millel iga istekoha juures nugade-kahvlite sahtel.

Vaikselt nokitsetud asjad
Kodus on võetud omal käel ette ka mõningaid ehitustöid ja mööblitki ümber tehtud. Mõni asi neid ka õpetanud. Nii juhtus Martti koridoriseintele paigaldatud raamaturiiuliga, mis kolinal alla kukkus. „See on see, kui kokk hakkab ehitama,“ naerab Martti praegu. Õnneks pole see indu peatanud, pigem kannustanud teostama uusi ideid.

Magamistoa ja saunaruumi aknalaudadele on kinnitatud servamata lauast värvitud pealsed. Ühelt poolt tehti nõnda puhtalt vajadusest, sest olemasolevad aknalauad olid nii kitsad, et neile ei saanud lillepottegi panna. Teisest küljest näitavad need pererahva armastust mere vastu, mõjudes rannale uhutud paaditükkidest pärineva puiduna. Mere äärest on Martti korjanud kuivanud oksi ka teadlikult, et valmistada neist koos pojaga kaks redelit.

Oma kodus on pererahvas leidnud koha ka esemetele, mis esmapilgul ehmatavad, näiteks pruunidele nõukaaegsetele kappidele. Ühe Piia vanemate kummutigi lihvisid ja värvisid nad ära ning panid sahtlinuppudeks oksajupid. „Paljudest asjadest saab ise midagi teha, ei pea alati ostma valmislahendust,“ on naine rahul, sest sellisena passib kapp hästi meigilauaks.

Lugusid täis aed
Leidlikult on Koppelite kodus lähenetud ka aiale. Siiski pole ükski asi sinna sattunud juhuslikult, isegi mitte kivid, sest need on eri kohtadest kokku korjatud. Nende lummuses on Martti isegi selja paigast tõstnud. Paar suurt põllukivi lasid nad tuua ka kopajuhil. Ühele ehitas peremees äärde trepi, et saaks kivi otsa ronida. Nüüd on puud aga nii suureks kasvanud, et ainult kass mahub kivile peesitama.

„Pojaga mõtlesime, et meil oleks kindlasti maakeldrit tarvis. Võtsime labidad kätte ja kaevasime – sai päris sügav, kuid hommikuks oli see vett täis. Ehitasime selle siis paremaks ja vooderdasime, aga sügise saabudes oli seis ikka sama – ujusid nii õunakastid kui ka surnud hiired,“ kirjeldab Martti värvikalt toonast ettevõtmist.

Pärast suurt vaeva ja ebaõnnestumist otsustati kelder täis ajada ning selle asemele aiamaja ehitada. „See on ilus mälestus: minu ja Piia isad aitasid katusealust rajada, akna ja ukse sain tädipojalt,“ jutustab mees. Aias kasvab ka Piia ema kingitud kirsipuu, isa toodud pojengid ja Tabiverest, Martti vanavanemate kodust välja kaevatud ploomipuu. Neid lugusid, mida aed jutustab, peavad abikaasad kõige väärtuslikumaks. 

Ajutised lahendused võivad olla parimad
Mõtted aia edendamiseks tekivad pererahval peamiselt puude all kõndides ja vaadates, mida saaks teha teisiti või veel juurde lisada, aga kõik head plaanid ei täitu nagu loodetud. Nii jäi soiku plaan ehitada maja ühele küljele nelja posti peale toetuv trepiga veranda, sest selle all olev õunapuu kasvas üleootuste suureks. Samas kui mõni taim aias ei kasva, saab selle alati ümber istutada, või kui miski välja läheb, siis ilmselt ongi aeg soetada midagi uut!

Teinekord kujuneb aga ajutisest lahendusest hoopis midagi sobivat. Näiteks saunaruumist alles jäänud kraanikauss, mis juhtumisi läheduses oleva kahe kännu peale tõsteti, jäigi paigale. „Et vähe sobilikum oleks, panime mulla ja taimed sisse,“ muigab Martti.

Koppelid leiavad, et kõik ei peagi aias väga põhjendatud olema. Näiteks kohvikumööbel, mis magamistoa akna all seisab, on siin vaid romantilise atmosfääri pärast. Naabrid tahtsid seda ära visata, aga meile see meeldis. Võtsime endale ja värvisime üle," jutustavad abikaasad kui ehedat näidet sellest, kuidas ühe vana on teise uus. Võib-olla leevendab see ka kunagist unistust teha koju autovarjualusesse oma kohvik?

Käekirjaks kergelt lohakas aed
Nii Piia kui ka Martti lemmikkoht kodus on maja ja aeda ühendav terrass, mis on tehtud õdusaks vaipade, taimede ja mälestusesemetega. Tänu maja heale paiknemisele paistab terrassile ka pikalt päike. Istumiskohta on leidnud tee ka suured tünnid ja klaaspudelid. Piia kiskus vanalt tumbalt ära ka kanga ja vooderduse ning värvis üle – nii tekkis huvitava lahendusega kast.

Terrassi ühte serva sai tehtud taimepottidega sein. „Kui ma seda ideed kuskil ajakirjas nägin, ütlesin Marttile, et meil on vaja kohe poodi minna,“ räägib Piia naerdes, kuidas ta idee leheveerult avastas.

Terrassilauad, mis on tavapärasest paksemad, on neil püsinud 17 aastat. „Peagi tuleb need küll välja vahetada, aga õnneks on praegu kõik natuke lagunev moes,“ võtab Martti stressivabalt oma suhtumise kokku. Ta mainib, et talle piinlikult korras aiad ei meeldigi. „Mõtlen, et kui on sammal, siis las see kasvab! Kergelt lohakas on lahe.“

Mõtteid, kuidas kodu ja aeda pidevalt muutumises hoida, on paaril tulevikuks küllaga. Kas aianurka plaanitav väliköök või uus kasvuhoone – eks näis! See aga ei tähenda, et pere pidevalt muutuvat kodu ei naudiks. „Olen iga päev õnnelik, et siin elame,“ võtab Piia kokku koos loodud kodu hetkeseisu.

Nipid, kuidas hoida kodu pidevalt värske

• Säti ümber! Kui sulle tundub, et vaas ei sobi ikka hästi lauale, siis tõsta see kapile või mujale, kuhu passib paremini.
• Vaheta välja! Kui tüdined mingist asjast ära, vaheta see muu vastu välja. Vana asja ei pea ära viskama, ehk on see mõne aasta pärast jälle sobilik.
• Katseta! Ega enne lõplikult ei tea, kas miski meeldib, kui see pole seinas. Julge proovida ka erinevaid tapeete ja seinavärve, sest alati saab asja ümber teha.
• Vaata ringi! Käi avatud silmadega ringi, saa inspiratsiooni teistest kultuuridest, sest kodus istudes ei tule nii palju ideid kui looduses, külas ja laatadel käies.
• Käi ära! Reisilt tulles on kodu alati värskem ja see kõige parem koht maailmas.

Lugu on varem Nipiraamatus ilmunud juulis 2018.