AED | Pista juba praegu lillesibulad mulda, et kevadel õieilu nautida!
Aianduspoodides on valik suur ja võib tekkida kiusatus terve aia jagu sibulaid kokku osta. Tuleks aga meeles pidada, et paljud kevadlilled kasvatavad tütartaimi ja ülejärgmisel aastal võib aias topeltarv lilli õitseda.
Sibullilled võivad kasvada erinevates kasvukohtades: peenardes, murus, põõsaste all, kasvõi rõdul konteineris. Sortide eri värvi, õiekuju ja õitsemisaega silmas pidades saab kujundada meeleolusid ning erilise tundega aianurki. Nutikas on mugulaid istutada puude ja põõsaste alla, kus paljud teised taimed kasvada ei taha. Sibullilled saavad ka varjulises kohas hakkama, kuigi õitsevad seal veidi hiljem. Boonus on ka see, et maha kukkunud lehed pakuvad taimedele talveks soojustust.
Krookused on ühed efektsemad ja vähese vaevaga kasvatatavaid kevadlilli, mis sobivad hästi ka rõdu konteinerisse. Neist võib ka muru sisse istutada n-ö nõiaringe või mõne teise põneva kujundi. Istutamisel võiks krookuse mugulsibulate vahekaugus olla umbes 5 cm ja istutussügavus 15 cm.
Lumekupud taluvad suurepäraselt varjulist või poolvarjulist kasvukohta. Nagu nimigi vihjab, võib õisi sarnaselt lumikellukestega juba esimese sulava lume alt märgata. Kollased kullerkuppu meenutavad lilled armastavad parasniisket ja kergelt aluselist mulda.
Nartsiss eelistab kasvukohana päikeselist hästi vett läbilaskvat viljakat mulda ja õhulise pinnasega parasniisket kasvukohta. Kaitseks suurte külmade eest võib nartsisside kasvukoha katta kuuseokste, puulehtede või muu orgaanilise materjaliga. Nartsisside vahekaugus võiks istutamisel jääda umbes 15–20 cm ja istutussügavus 15 cm.
Tulpidel võiks sibulate vahekaugus olla 5–10 cm, sest pundis koos kasvades näevad õied efektsemad välja. Istutussügavuseks on optimaalne kaevata 10–15 cm auk ja liivaste muldade puhul veidi sügavamale, et külm mugulaid ära ei võtaks. Tulp armastab pigem kuivemat kasvukohta.
Võrkiirised eelistavad kuivemat kasvukohta. Kirevaid väikesi iiriseid on nii siniseid, kollaseid kui ka violetseid. Lilled kasvavad hästi parasniiskes, vett hästi läbilaskvas mullas. Taimede puhkeajal võiks muld aga pigem kuiv olla, sest liigniiskust nad ei talu. Kasvukoht võiks olla päikeseline, kuid võrkiirised saavad hakkama ka poolvarjus. Võrkiirised ei ole nii pirtsakad kui krookused, kuna ei sulge jaheda ja pilvise ilmaga õisi.
Hüatsindisibulad tuleks istutada 10–20 cm sügavusele, üksteisest 5–7 cm kaugusele. Meeldiva lõhnaga lilli on efektne istutada peenarde äärde, kust nad peaksid kahjureid eemal hoidma, või kombineerida teiste kevadlilledega, luues kireva segapeenra. Istutades on mõistlik kanda kindaid, sest sibulates sisalduv saponiin võib tundlikku nahka ärritada.
PANE TÄHELE! Hüatsindid ja nelgid ei talu üksteise lähedal kasvamist.
Tee kindlaks, et ostad korralikku kaupa!
Vali poest kvaliteetsed sibulad, mis oleksid kahjustamata ja optimaalse suurusega. Parem maksa nende eest veidi rohkem, sest odavate ja nigelate mugulate puhul võid pettuda, kui ükski neist hiljem kasvama ei lähe või mõni neist teistele sibulatele mingi haiguse edasi annab.
Kuhu istutada?
Vali aias mõni paik, mille kohta tead, et seal hakkab kevadel päike kindlasti esimesena peale paistma, sest siis võib aias esimesi värvilaike näha enne, kui lumi täielikult ära sulab. Muld peab olema hea läbilaskvusega, sest seisva veega kohtades on sibulatel oht mädanema minna.
Istuta lillesibulaid nii:
- Valmista pinnas ette. Kaeva maapind läbi ja eemalda sealt kõik umbrohud ning juuretükid.
- Istuta. Kuldreegel ütleb, et sibullilled tuleks istutada kolmekordsele sügavusele sibula läbimõõdust, mille järgi peaks 5 cm kõrgused mugulad tavaliselt istutama 10–15 cm sügavusele ja lisama igasse istutusauku veidi rammusat komposti.
- Säti vahekaugus parajaks. Sibulate vahekaugus tuleb samuti valida vastavalt mugula suurusele. Kui juhtub, et jääd sibulate istutamisega sügisel hilja peale, pane istutuskoha peale soojustuseks paks kiht kõdunevaid lehti. Kevadel riisu leherisu ära, et muld kiiremini üles soojeneks ja saaksid juba varakult õisi näha.
- Multši. Selleks, et umbrohtudest võitu saada, kasuta lehti hiljem multšina.
- Naudi järelkasvu. Kui sibulad on edukalt kasvama läinud ja aasta üle elanud, on järgmisel sügisel loota tütarsibulaid, mida saad uude kohta edasi istutada või kellelegi ära anda.
Sibullilled konteinerites
Sama edukalt kui maapinnas, saab sibullilli kasvama panna ka konteinerisse rõdul või terrassil. Oluline on valida potid või konteinerid, millel on hea drenaaž, sest seisev vesi võib mugulatele saatuslikuks saada. Istutamisel tuleks jälgida, et ükski mugul täiesti konteineri äärde ei satuks, sest talvel on neil sel juhul ühel küljel vähem soojustust.
Samuti on hea ⅓ mullast lisada kompostina, sest toitainete kättesaadavus on kinnises anumas piiratud.
Külmade saabudes tuleks mulda hoida parasniiskena ja mässida neile soojustuseks ümber mullikile. Teine võimalus on mugulad potist välja kaevata, kuivatada ja pimedas, kuivas ning jahedas ruumis ületalve säilitada ja varakevadel juba pimedas jahedas toas taas mulda pista.
Hooldamine
Kuna sibullilled koguvad pärast õitsemist lehtede kaudu järgmiseks aastaks toitaineid, ei tohiks neid mingil juhul varakult ära lõigata. Alles siis, kui lehed on kolletunud ja ise ära kuivanud, on mõistlik seda teha.
Nii kergeks väetamiseks kui ka umbrohtude kasvu piiramiseks võiks kevadel varakult taimede ümber komposti panna.
Istuta sügisel ka neid sibullilli:
koerahammas
ülane
lumikelluke
püvililled
silla ehk siniliila
metstulp
ebahüatsint
kirgaslill
laugud
märtsikelluke