Kes paastub aastas korra, kes kaks, mõni veelgi tihemini. Tihti peaks paastuma või kas üldse vastab Biokliiniku loodusravikeskuse arst Natalia Trofimova.
- Mõtle, millised on sinu paastu eesmärgid. Kuulates oma keha, saad teada, mida on sinna kogunenud liiga palju ehk millest sul on vaja paastuda.
- Kui tihti, kas üldse ja kui pikalt on tarvis paastuda, on individuaalne. Saad mõtted selgemaks, kui pead nõu arstiga.
- Toidust paastumine puhastab organismi, alandab kehakaalu, leevendab osa haiguste sümptomeid ja tõstab energiataset.
- Paastuda võib ka suhtlemisest ja infost: vältida internetti ja suhtlust telefoni teel. Sel perioodil võiks sügavamalt tegeleda iseendaga. See võimaldab sul tulla hiljem tagasi teadliku ja eheda suhtlemise juurde ning leida rohkem aega ja energiat lähedaste jaoks.
- Päevaseid toidu- ja infopaastupäevi võid ette võtta kord nädalas. Korra või kaks aastas, näiteks kevadel ja sügisel, võid paastuda nädala jooksul. Pead ise tunnetama, kas see on vajalik.
- Tea, et mida pikem paast, seda harvem võid seda teha. Nädalane paastukuur tuleks ette võtta vaid arsti juhendamisel. Päevaseid paaste võid proovida ka iseseisvalt.
Fakte paastumisest
- Arvatakse, et merehädalised on üksikul saarel olnud söömata lausa 36 päeva.
- Paastumine hoiab ära enneaegset vananemist, sest see takistab rakkude ja kudede saastumist laguainetega. Pärast paastu hakkavad kõik organid uue hooga tööle.
- Mida suurem on inimese kehakaal, seda kiiremini ja rohkem ta võtab paastu ajal alla.
- Keskmiselt kaotab paastuja nädalase paastu jooksul 4–7 kilo, kuid see tuleb hiljem tagasi.
- Suhkruhaigetele on paastumine eluohtlik.