Korjan siis kaasa 10 purki ja 20 karpi, et äkki juhtun midagi soodsalt saama? See on ikka päris pentsik niimoodi majandada. Ma võin oma purgiga minna tänavanurgale talunikult piima ostma, aga pakendeid täis seljakotiga poodi küll ei lähe.
täiesti lootusetu on plasti probleemi lahendamine, sest meie toitumisharjumused on totaalselt muutunud. Kodus ei tehta enam süüa nagu 20 aaatat tagasi. Järjest rohkem sööme iga päev poest ostatud potsikutes valmistoitu. Kas oleksime nõus ostma poest piima, keefiri, koort, kõikvõimelikke kodujuuste, kreemisid, jne. klaastaaras nagu 20 aastat tagasi ja kõik selle klaastaara viima taarapunkti nagu praegu viime plastpudelid ja õllepurgid? Või on keegi võimeline plasttaara, kilekottide kokkukogumise organuseerima. Ei usu. Võibolla peaksime haklkama poes s või sööklas sööma. Nõukogude inimestele lubati 50 aastat tagasi, et tulevikus söövad kõik sööklates ja korteritesse ehitati 3 - 4 ruutmeetrised köögid, mis võimaldasid teed keeta. kahjuks ei jõutud siis sööklates söömiseni. Ehk nüüd plasti tõttu läheb korda?
Toona jõuti 50% ulatuses sööklates söömiseni. Sööklate toit oli üliodav ja tööline sõi paratamatult lõunasööki tehase sööklas kus kolmekäiguline lõuna maksis mingi sümboolsed 10 kopikat. Mul oli näiteks kutsekeskkoolis toit kooli sööklas täiesti tasuta! Kooli ühiselamus elades oli hommikusöök, lõuna ja õhtusöök täiesti tasuta, samuti oli ühiselamus elamine tasuta ja õppimise eest sain veel stipendiumi ja praktikatasu.
õigus, kodus ei tehta enam niimoodi süüa nagu nõuka ajal. Miks? Sest naiste aeg on resurss ja see on piiratud. Nõuka ajal lihtsalt polnud poest valmistoitu saada ja kui ei tahtnud, et pere nälgas või saia vorsti mugimas, siis tuli tööpäeva õhtutel 1kord päevas toitu valmistada. Eks see ikka piin oli: kella viieni tööl, siis igaks juhuks poest läbi, et äkki näkkab, siis lasteaeda ja poole seitsmeks koju. Tavaliselt kartulid või makaronid keema, külmutatud hakklihaplöts sulama ja pannile. Sibul ja koor ning oligi kaste valmis. Kui õnnestus sardelle saada, siis sai vorstikastet. Lapsed sõid saia-moosi-piima. Eks siis nädala lõppudel sai pärmitaignast küpsetatud kaneelikukleid või porgandipirukat. Pühapäeval pannkooke ka. Toiduks kondid keema, porgandid kartulid kaalikad sisse. mannavaht, marjakissell - muud nagu ei tulegi meelde. Asutuse sööklasse sai lõunat sööma mindud, lihapraad maksis ikka vähemlt 50 kop. Mitte ei tahaks küll seda hirmsat aega tagasi.
Kuidas saab, viirustest oled kuulnud. Koolid on viirusi rpaegu t'is aj perearstikeskused samuti. See, et sööd tervislikult, see ei hoia nakatumast. Miks lollid küsimused.
Võibolla siis sööks kohe poes, mis tassida taarat ja muud jama edasi tagasi.maailmaparandajad tahavad kõik olla, kuid probleem on hoopis milleski muus.
Saates oli väga meeldiv noor inimene, kes tõsimeelselt tahaks olukorda parandada. Aga kui igaüks ulataks oma taara ja müüja sinna paneb näiteks rosoljet. Küsiti 300gr, kuid sattus 350gr. Tuleb vähemaks võtta, võtabki, ja sinu karpi järgmisena selle ära võetud koguse paneb. Kodune taara on selline, nagu on kodu ja kombed, kui need kodused taarad käivad terve päeva müüja käest ja kaalult läbi, siis mida sealt kõik kaasa võid saada??? Tahtmine muutusteks on kõigil olemas, kuid lahendust praeguse rikkuse juures ei ole lihtne leida. Kõik need taarakesd, mis sisaldavad väikese kogusekese kaupa, on probleem. 100 grammi vorsti, 150 grammi pasteeti, üks õun, 2 tomatit, 3 kartulit... kõik vajavad omaette karpi või kilekotti...
Odavam seetõttu, et ta jätab kilesse pakendatu ostmata ja valib teadlikult pakendivaba kaupa. Seetõttu jääb mitmesugune kräpp ostmata ja kiirtoiit sealhulgas. Mõte ei ole ju tingimata odavuses,v aid valikute tegemises, mdia tegelikult vaja ja mis on keskkonnale parem .Kui jätad ebavajaliku ostmata, jääb raha alles.
pudelid ja õllepurgid risustasid meie väikest maailma kuni neid hakati tagastama 10 sendi eest. Kilekott, karp ei peaks olema tasuta, kui see maksaks 10 senti ja kogumispunktis makstaks kile, karpide jms eest 50 senti kilo eest, algaks ehk isekogumine. Ja ostes ei võtaks 4 purki kodujuustu, vaid ühe, suurema, ei võtaks kahte 100 grammist vorsti pakendit, vaid suurema, jne. Sest säilitus tähtajad on üüratud.
sel ajal ei ostnud sa valmistoitusid purgikestes. Keetsid kodus oma pudrud , supid ja kartulid-soustid, mannakreemid jne. Nüüd ostad magustoiduks 100 grammise maiuse, 150 grammise pasteedi, , 200 grammise süli, jne. 20 aastat tagasi oleksid ostnud seapea ja keetnud pajatäie sükti, pannud ahjui plaadikoogi ja pirukad. Kas teeksid jälle nii?
mida teeb üksi elav pensionär poole kilo vostiga või suure koguse juustuga. See lihtsalt niisama näiteks. Peab arvestama ka nendega, kes üksi elavad. Mul kipub leibki vahel hukka minema, sest kogus on suur. Sellist pakendatud toitu nagu puder või kartulisalat ei ostagi poest, küll aga vahetevahel töödeldud lihatooteid lahtise kaubana. Poest ühte sibulat ostes ei pane ma seda kunagi kile sisse, vaid kleebin sildi sibula peale. Suur probleem on topelt pakendatud kaubaga. Miks peab tuubidel olema ümber pappkarp?
Ma ikka nii ökopede ei ole, aga fakt on, et kasutan näiteks poekilekotte keskmiselt 4-5 korda. Maal metsade ja põldude vahel elades pole ka väga lahedaid võimalusi prügi sorteerida - loomulikult korjan nn taara eraldi ja viin ära ning patareisid olmeprügi hulka ei viska jne, aga sry, kile ja pakend läheb ikkagi olmeprügi hulka. Ma oleks nõus loomulikult sorteerima prügi rohkem, aga ma eeldan siis, et vald või riik tooks meile siia 5 suitsuga külasse ka vastavad konteinerid - seda on küll jube ülbe nõuda, aga samas see poleks ju nii väga suur kulu, arvestades veel tõsiasjaga, et igaüks meist on nõus sel juhul ka prügiveo eest rohkem maksma. Palju neid väikeseid külasid siis Eestis on? 1000? 10 000? Riigi eelarvest see konteinerite ostmine oleks piisk meres vaid.
Kõik see pakendite vähemkasutamine jms on vaimne onaneerimine (vabandust väljenduse eest, aga nii on). Et pöördelist muutust esile kutsuda, peab olema mingi raputav, tarbimist globaalselt pidurdav "sündmus". Senikaua aga oma karbiga salatit kulinaaria osakonnast ostma minnes on lootusetu, sest "musta, kontrollimatut" karpi ei tohi panna "puhtale" kaalukausile. Müüja ei tohi seda eeskirjade kohaselt lubada. Maapoes on reaalne, kui seal on piimatooteid jms. otse tootjalt. Seda tulekski rohkem praktiseerida, mistõttu meeldib käia turult ostmas.
tegelikult on selline oht siiski olemas, kuidas siis haiguse põhjustaja leida ja kes selle leviku eest vastutab? meenuta kasvõi suvist restorani lugu. piisab, kui ühe inimese karbil on salmonellapisikud ja ongi korras... pood peab kõik toidud ja töötajad üle kontrollima, kõik puhastama ja desinfitseerima jne. kui müüja hakkaks iga võõra karbi puutumise järel käsi pesema ja töövahendeid desinfitseerima, siis kaotaks kogu see pakendivaba asi mõtte. natuke teine lugu oleks, kui inimesed ise salatit oma karpidesse tõstaks ja kaaluks, aga ausalt öeldes ei meelitaks selline variant mind küll salateid ostma, sest siis oleks need salatinõud ju pidevalt lahti ja lusikaid katsuks paljud erineva puhtusastmega käed...
1992 aastal Kuperjanovi Pataljonis sain salmonella. Munad olid veega katmata keedetud. Mingi kümme poissi oli meid, löödi Võru haiglasse. Jõhker kõhutõbi on. Mööda seina koperdasid tualetti kuidagi.
Miks see kuulsusenäljas Liisa Aavik mainis korduvalt haigust? Nii noor inimene peaks küll hea tervisega olema kui just ise oma jantimistega tervist ei riku. Kus poes nii ropp müüja on, et palja käega juustu purki toppis, samaga võtab raha ja katsub peldiku uksi...
Inimene annab interviuu sellest, mida ta igapäevaselt teeb, siis on ta kuulsusenäljas? Kas sa oled peast põrunud? Äkki oled hoopis rumal ja kitsarinnaline?
Lisaks sellele ei osanud ka veel arvutada. Ma igapäevase ostlejana tean väga hästi kuidas ta tegelikult ei säästa sadu eurosid aastas vaid tegelikult kulutab liigseit tuhandeid eurosid aastas. Aastas on 12 kuud ning kui igakuiselt 100 euroga metsa paned, siis kaotad aastas 1200euri.
Ta jätab paljud ebavajalikud asjad ostmata, kuan neil on pakend ümber ja ostab pakendivaba, ostab korraag ära aj ei kulge mööda poode igapäevaselt. Samuti teeb oma kulude-tulude plaani . Sealt on näha, kas võitis või jäi miinusesse.
Esimest korda inimest nähes kohe tead, kes on kuulsusejanus? Äkki on sinu peas see silt kõigi kohta, keda enne näinud pole? Ja põhimõte pole mitte odavalt, vaid loobumises nende asjade osas, mis on plastikpakendis või kiles, mida ei saa taaskasutada. Sinu arusaamine odavusest pole tema odavus. Ta loobubki mitmete asjade ostmisest, mis on pakendis ja valib asemele alternatiivsed tooted. Need asjad on ka võrdlusena tabelisse pandud vastavas FB seltskonnas, mõni asi oli kallim, aga mõned odavamad. Siin on põhimõte nr .1 pakendivaba. Odavus kaasneb valikute tegemisega ja nende läbimõtlemisega, mitte esimese kaasahaaramisees riiulit. Soovitan mitte teha järeldusi, kui teema o tegelikult võõras. Ta ostis apelsine, muud polnud tarvis
Kilekotid ju põletatakse Eestis enamikus nagunii ära. Ning kui ma 1 kilekotiga käin a 3-4 korda poes ja pärast seda kasutan veel prügikotiks, siis on see juba täiesti mõistlik. Mida aga tuleks vältida on ülearune pakendamine nt nagu hambapastatuubid omakorda hambapasta karbis..no milleks selline topelt pakend? Ja Prisma salatiga on mull endal ka teinekord probleem, liiga suured karbid on kui vahel tahaks natuke vähem võtta salatit ja tõesti võtaks pigem enda karbi kaasa.
Kusjuures olen korduvalt sama mõelnud - et mis pagana pärast ei ole ette võetud midagi selle topeltpakendamisega, hambapasta näide on väga iseloomulik. Või miks lubatakse näiteks õlut müüa 6-pakis või 24-kastis? Turundus ja saamahimu ei peaks iga kord olema prioriteediks.
Kuulge, alles oli ju Rimis või kus poes draama, kus proua sai töötaja käest riielda, et lapsele auto võttis karbist välja juba poes. Öelnud siis, et on maailmaparandaja ja tema seda pappkarpi endale koju ei vea 😀
mina küll ei võta,lihtsalt väga ebamugav on omi potte ja plännikuid kaasas tarida.küll see prügi jäätmejaama poolt pärast ära sorteeritakse.selleks ma ju makse maksangi,et ka riik miskit mu heaks teeks.
Ei lähe metsa alla! Oleme jäänud mehega kahekesi oma majja, lapsed suured ja eraldi elu peal. Selleks, et kord kuus oma prügikast "täis" saada, peame ikka kõvasti pingutama. Kui piimapakke ja muid pakendeid veel eraldi sorteerima hakkaks ja pakendite kogumise konteinerisse viiks, siis ei jääks konteineri põhja praktiliselt mitte midagi. Aga konteiner peab olema ja kord kuus selle sisu ka minu raha eest ära viiakse. Tegelikult aitaks vaid see, et poes ei olegi pakendatud toitu. Kui tahad miskit osta, siis oma pakend kaasa või keeratakse kõik naturaalse paberi sisse. Ja selle paberi eest pead maksma. Noh, nõukogude ajast on mul meeles 1 väga naljakas lugu: nägin ise, kuidas Leningradi poes müüdud kanu, mille küljes olid ka kana jalad koos varvastega. See kana topiti terves koosseisus klassikalisse "avjoskasse" (selloine tolle aja poeskäimise võrk, meenutab veits kalavõrku). Kanavarbad kenasti võrgusilmade vahelt välja turritamas, pikk kael ripakil ja "kanaihu" selgelt nähtaval.
Poes võtad siis näiteks kurgipurgi lahti, kallad oma purki ja edasi. Mis sa selle poe purgiga teed, kus triipgood peal? Lóll jutt ja tegu. Muud ei midagi.
Poe purgil pole mingit triipkoodi. Neid ei võeta vastu, need tuleb lihtviisil ära visata. Enne muidugi hoolsalt sooja vee ja seebiga ära pesta ning loputada....
pole mõelnud kuidas neid trantsporditi siia. kui mitmest kätepaarist läbi käis. mina viskan kõik nad korvi sealt liinile ja edasi oma kotti. rumalad olete kui arvate, et poes kilekotti pannes väldite saastamist. äpud.
Sõnal "kotid" on olemas ka viisakas tähendus ja normaalsete inimestega rääkides peab seda seletust arvestama. See on tavaliselt nelinurkne, nahast, riidest või kunstmaterjalist ja selle sees kantakse erinevaid kaupu.
Teate lumehelbekesed ja maailma päästjad , et prügi tuuakse laevaga Soomest , et oleks mida põletada siis on teil tuba soe lasnamäe getos . Suitsu ajab BMW võiks rohkem suitseda , et pingviinid oksendaksid oma poolusel . Tõsi , et pakend teeb viha kuna pean prügi tassima konteinerisse , see on juba liigne sport .
Eeldatavasti vanemad. Artiklis pole poole sõnagagi juttu sellest, kuidas kolleegid tööl sellesse killavoori suhtuvad. Aa, tudeng - nojah, eks me kõik oleme kunagi noored ja naiivsed olnud. :)
Rumal või mitte, aga me huviga kuulaksime, kes selle nalja sel tudengil kinni maksab? Kui ta ise, st leiab aega veel peale õpingute ja selle öko-mökonduse tööl käia, siis ma tõesti vabandan, tubli inimene!
Just, ja vanematel inimestel niigi jalad haiged, okei, lähimale turule end veavad, kuid ei ole neil jaksu vedada kõike seda manti kaasa või konnata mööda ökopoode.
Mis neid vanematel inimestel siis tänapäeval viga on et ei saa turule mindud? Vene ajal olid vähestel autod, sai jala , bussiga ja ka praegu vanainimesed käivad turul. Kogu vene aeg elasime nii, et piimatooted liha, leib olid pakendatud nii, et kilet ei tekkinud. Klaas ja paber. Karpe eriti polnud, kommidel heal juhul. Kui oled nii vilets et bussile ka ei saa, siis ega nooremaks kedagi ei tee. Noorena tuleb jala käia ja hiljem ka, siis jalad terved. Oma sugulase peal nähtud.
Ja kust see aeg peaks tulema mul mööda linna ringi sõtkuda, et siit ökopoest üks asi saada ja teisest teine? Hetkel ma rahast ei räägigi, aga tööinimene käib ikka 8-17 tööl, mitte ei ole tal täna üks loeng ja homme kaks ning reede üldse vaba päev.
Kui tudeng ütleb tööl käivale mitme lapse ja mitme koduloomaga pereinimesele laisk, siis no olgu siis nii. Reaalsus on nii, et 10 aasta pärast tuled ise ka, kilepiim näpus, koju. See trillala-trullala lõpeb varsti, kui tuleb reaalsesse ellu astuda (loe: lõpetada õppimine ja asuda tööle).
Jutt on selelst, et mõned asjad saab ökopoest, aga pärais palju saab, kui tellid suurema koguse pakendivabalt omale koju või ostad Rimist lahtiselt. On võimalik. Paljud poed toovad koju kauba, ja mõni firma toob pakendivabalt. Oma valikutest ak sõltub, aks tellid akrpides ja kiledes asju. Kui pole ei autot ega vaba aega, planeeri ette ja tee korra nädalas suurema ostu. Saavad ka teised tahtmise korral planeeritud, kui just vingumine paremini välja ei tule. Oma mugavusest tuleb vahel välja tulla ja mõelda, kuidas saaks teisiti. Selleks peab natuke uurima ja tahtma.
Misajast selver on ökopood? Ikka tead, mis asi on öko ja mis on pakendivaba? Kes on rääkinud pidevast, igapäevasest poodemööda sõtkumisest peale sinu? KAs iga peäv peab poodi minema? Äkki käid 1-2 korda, kas nii äkki? Või vahel käib mõni teine? Kudias sa süüa jõuad üldse?
Teate, mind ajab see artikkel ikka muigama. Kahjulikus korvis on nt kohukesed - nii, kuna mul on 3 last, kes kohukesi armastavad, siis kust ma saaksin pakendivaba kohukest? Samamoodi Tallinnas elades pakendivaba piima? See tema nn kahjutu toidukott võib olla jah ühe vaese tudengi näksimine, aga võrrelda seda nt 5-liikmelise perekonna toidukraamiga on ikka ilmetu. Ja kuna mul endal pole autot ega juhilubasid, siis ma ka tõesti ei kujuta ette, kuidas ma nende kolisevate purkide-pudelitega peaksin mööda linna ringi tuiskama. Töölt torman koju, seal juba näljased suud ees ootamas. Mõelge palun tavalise inimese peale ja lõpetage selle naiivsuse propageerimine. Seda enam, et tõesti, enamikes poodides ei võta sind keegi oma kopsikuga jutule - ega toidukraam ei piirdu puuviljade-juurviljadega, mida jah hea üksikult ostes korvi loopida. Kui ta ostaks nt 10 õuna, 5 pirni, 15 ploomi jne nagu suurel perel, siis oleks nagu veidi keerulisem juba.
Kohukestes on palju suhtrut aj rasva, neid ei pea iga nädal lastele apkkuma. Kui nende kõhunäärmest aj tervisest hoolid. Ma pole vist mitu kuudkohukesi lastele ostnud.
Kohuke oli hetkel vaid üks näide. Kas oled kodune ema või kuidas ja millal sa seda öko-mökot kokku endale kraabid? Ma lähen hommikul tööle peale seda, kui olen 3 last kooli-lasteaeda saatnud-viinud, siis vabanen peale 17, tund koju. Ei ole aega tõesti vändata või jalutada... ja kui juba autoga peaks sõitma ringiratast, siis tegelikult selle bensiiniga saastame loodust juba sama palju. Jah, mul on olemas riidest poekott, ma ei ole päris ükskõikne inimene, aga seda öko-mökondust elueesmärgiks mul tõesti pole aega teha.
Ei ole kodune, ei osta lastele asju, mis sisaldavad liigset ruhkrut ja rasva. Käin tööl, viin oma lapsed hommikul kooli, 1 juba suur, läheb ise, teisel on selline vahetus, et ma ei saa viia, ta peab minema üksi. VArem jah vedasin igal hommikul 1 tund alsteaeda ja õühtul teine tund koju. Oli jah selline aeg, siis said samasse lasteaeda ja 45 min nagu maast leitud. See "öko" on olnud terve vene aja, klaaspakendid , paber. Ei mingeid iga asja plastipakendamist. 20 aastat kulus ja inimesed ei oska enam mõelda, kuidas vähem saastada? Vene ajal ei olnud autosid paljudel peredel, veeti käeotsas, osa kasvatati ise, käidi turul. Nüüd on valikud suuremad ja inimesed mugavaamd. Iga inimese otsustest sõltub, kui ruttu saabub pürgikatastroof. Selks tuleb veidi kastist välja mõelda ja midagi on sellel preilil kindlasti meiesugustele õpetada. Korduvkasutan kilekotte, võrkkotid, riidekotte palju, purkideni pole jõudnud, aga puhastusvahendite osakonna olen äädika ja soodani kahandanud.
Kui eestlased ei sigi, teevad seda meie asemel teised rahvused. Kui meie ei saasta, teevad seda niigi teised. Aga sina ära sigi ega saasta. Ela maailma päästmise nimel.
Kui eestlane ei sigi, siis sigivad teised rahvused. Kui mina ei saasta, teevad seda teised rahvused niigi. Nii et ma tõesti ei tunne mingeid süümekaid, et sellise uue öko-möko hullusega kaasa ei lähe. Ma omalt poolt panustan tulevaste maksumaksjate tootmisele, kes aher, see tegelegu oma jalajälje vähendamisega.
Mul tekib küsimus, et misasja te teete neid lapsi siis, kui normaalselt kasvatada ei suuda? Ma näiteks olin 36-aastane, kui perre esimene laps sündis, ja mul oli selleks ajaks tekkinud ka korralik võimekus talle normaalseid tingimusi pakkuda. Eelkõige seda, et ei peaks Tallinnas elama. :D Aga ka seda, et naine võis rahulikult koju jääda (teise lapse puhul olin ise aasta kodune) ja käia turul ning vajadusel ka nendes suurlinnade ökopoodides.
Nendest ei teki prügi iga poekülastuse järel. Need on korduvkasutatavad. Alles siis, kui katki epaksid minema. Katsuga mõttele pihta saada, mitte sõnade üle norida.
Jäelikult ei lenda. Lähed lihaleti juurde, lased sinna kaaluda ja maksad kassas. Purk on korvis ja paistab läbi.. Peale selle mitmeid asju ostab ta turult. Seal pole ju probleem, kui müüja kaalub oma taarasse. Kas te ei loe läbi, enne kui kommenteerima kukute?
Natuke naljakas oli vaadata, kuidas juustu klaaspurki topiti ja ciabatta kodust kaasa võetud plastkarpi litsuti. Ise oleks ilmsel juustu plastkarpi pannud ja sepiku nt riidest v paberkotti.
Eks see ole selline niši trend. Enda igavuse peletamiseks võib ju ka nii ostmas käia, aga 1 on kindel - maailm sellest kindlasti mitte karvavõrdki ei muutu.
See omaarust maailma parandajast "lumehelbeke" teeb neid asju just suurest tähelepanu vajadusest ja soovist kõike muuta. Selliste pärast ongi viimasel ajal kõik asjad peeees ...
No kuidas ma ostaksin kõiki muid asju, mis kilekottidesse on pakitud? Kallan poes hommikusöögi helbed oma purki? Kohukesed ja vatipadjad( nagu pildi selles kahjulikus korvis) võtan ka poes pakendist välja? Või ütlen lastele, et kahjuks te enam selliseid asju süüa ei saa, kuna pakend reostab keskkonda. Ja kui ma jätangi need asjad ostmata ja kannaksin oma võrke-purke kaasas, kuhu hiljem need pakendid poest kaovad? Samuti visatakse prügikasti poe taha! Ja rändab loodusesse! Ühesõnaga igal vorstil on kaks otsa!
No kuidas ma ostaksin kõiki muid asju, mis kilekottidesse on pakitud? Kallan poes hommikusöögi helbed oma purki? Kohukesed ja vatipadjad( nagu pildi selles kahjulikus korvis) võtan ka poes pakendist välja? Või ütlen lastele, et kahjuks te enam selliseid asju süüa ei saa, kuna pakend reostab keskkonda. Ja kui ma jätangi need asjad ostmata ja kannaksin oma võrke-purke kaasas, kuhu hiljem need pakendid poest kaovad? Samuti visatakse prügikasti poe taha! Ja rändab loodusesse! Ühesõnaga igal vorstil on kaks otsa!
No kuidas ma ostaksin kõiki muid asju, mis kilekottidesse on pakitud? Kallan poes hommikusöögi helbed oma purki? Kohukesed ja vatipadjad( nagu pildi selles kahjulikus korvis) võtan ka poes pakendist välja? Või ütlen lastele, et kahjuks te enam selliseid asju süüa ei saa, kuna pakend reostab keskkonda. Ja kui ma jätangi need asjad ostmata ja kannaksin oma võrke-purke kaasas, kuhu hiljem need pakendid poest kaovad? Samuti visatakse prügikasti poe taha! Ja rändab loodusesse! Ühesõnaga igal vorstil on kaks otsa!
kas kõik tahavad väita et poodides on kõik korralikud ja puhaste kätega, ma olen küll ja küll näinud kuidas müüja laseb vahel käega mööda nina, jeerum, siis veel midagi võtta vastu ilma katteta, no ei, siis jääbki ostmata selline kraam, kus pole eraldi pakend ümber.
Palusin Stockman´is salatit oma karpi ( oli tulemas sünnipäev ja salatit vaja suurem kogus )- müüja ütles, et neil on see kategooriliselt keelatud ( põhjuseks hügieen! ) , seejärel võttis virnast plastikkarbid nii , et tema sõrmed haarasid seda seestpoolt ( ! ) ja kaalus salati sellesse.
Milleks neid salateid siis müüakse? Kõik ei soovi või mõnikord ei saa erinevatel põhjustel ise teha. Jääge ikka teemasse - jutt oli ostlemisest poes enda poolt kaasa võetud pakenditega!
helmans on klaaspurgis. Muidu kasutaks purki ja kaant ka uuesti, aga silt on purgile kleebitud mingi sellise liimiga, mis pestes maha ei tule, vaid jääbki liimima. Seega klaastaara kogumiskasti läheb see purk.
liisa vaata kuidas täna tonnide viisi kilekotte läks maailma puhastamiseks.- vot nii palju kilekotirulle ma ei ole ealeski näinud. see sinu õhuke pisike kilekott on nali.
Need kilekotid on Hiiumaal valmistatud taasaksutatud kilekottidest, kulla inimene. Eesti omad vähemalt küll ja küllap on maailmas veel kohti, kus inimesed oskavad peaga mõelda.
Kas keegi võiks mulle ära seletada, miks on nii, et kohe kui kuulen/loen, et kellegi näitsiku nimi on Liisa olenemata tema rahvusest, siis 100%-liselt olen kindel, et nad on natuke metsa.poole? Ei tahaks nagu nime halvustada, kuid elu on nii näidanud, et antud juhul nimi rikub inimest.
Hapukapsast saab kodus ise kapsast valmistada. Ja porgand pannakse kotti, samasugusesse nagu kilekott, ainult taaskasutatavasse võrkkotti. KAs siin kommenteerijatest on enamik hoidja poolt alpsena maha pillatud, et mõelda ei soka?
Ma ei kujuta isegi ette, kuidas üks tööl käiv inimene peaks kõik asjad ise valmistama, alates hapukapsast ja lõpetades majoneesiga. Kui lahtist võid kuskil ei müüa, siis peaks seda ka ise valmistama? Ja kui lehmatädi ei leia, siis jääb või tarbimine ära. Keegi soovitas siin müslit ise teha. Kus neid kaerahelbeid saab oma topsikusse kaaluda?
Hapukapsast teed 2 kilose kapsa jagu, mitte tünnitäis. Seda võib teha maikuuni ise. Ja majonees ei ole tervislik ega tarvilik. Proovi vahest, saad kogemuse võrra rikkamaks . Mina käin tööl ja mis see ära ei ole leida see pool tundi ja kapsas valmis teha. Poolvalminuna on see hea toorsalatipõhi.
jah, liisakene võib omale leubada nipet- näpet oste ja käia mööda ilma otsimas, kus on pakendamata asjad. ma ei kujuta ette, meil peres 5 inimest, 3 neist mehed, mis taaralaadungiga ma iga hommik välja läheks ja õhtul koju taaruks. autot mul pole. ärgem päris hulluks ka minge, peaasi, et metsa alla ei loobi prügi ja mõistlikult tarbida kotte.
Miks nii on, sest sul on selline tutvuringkond, mis koosneb napaklatest. Ja ise oled samasugune, kui inimeste üle otsustad nende nime järgi ja kukud tõrvama. Alusta endast, oled sa hea inimene või kiusaja?
Ikka täitsa lolliks lähevad, kujutage ette 80 aastast vanainimest oma totsikutega poodi minemas. Mina igatahes viskan need kilekotid alati prügikasti, ja nii toimivad ka minu tuttavad.
Meie, s.t eestlaste ja eurooplaste pärast ei upu see planeet millessegi. Miks te kogu oma teadlikkuse juures ei suuna oma loengut tõelistele s!taauguriikidele, kus käib selline reostamine, mille ette kujutamisel enamikel Eesti inimestel ei jätku lihtsalt fantaasiat.
Miks te, miks te. Sest muutus algab väikestest asjadest. Kihutajad , kelle liikluspolitsei kinni peab, õigustavad end, "miks te ei aja pätte taga ja miks te ei vaata neid teisi, kes kihutavad2. Loeb ka meie tehtu, loeb ka Läänemeri. Ja see, mis muijal on, jõuab ka meiegi toidualuale. Plastireostus on globaalne probleem. Prügisaared võivad ka meil tekkida, kui kõik samavõrra ignorantsed on, kui õigustaja kl. 23.46
esiteks ei tohigi oma karpidesse lahrist toitu poes laadida, sest pisikud levivad ju, keegi ei tea kas oled sülitanud ennem käele kui karbi ulatad, siis ongi vartsi kõik nakkushaigused veel hullemini levivad, on alles ajukesed küll, ärge ikka lolliks veel ming,parem vaadake et piirataks neid ajutapmisnarkode sissevedu ja igale poole süstalde saamise võimalusi,need ikka sadades kordades huemad, neid ei osata siis.Kui prügide vedu oleks odavam, ei loobitaks ka seda metsa alla, vaid pange tasuta ka lisaks prügikonteineieid,oleks mõistlikum, nüüd see üks päev ei muuda suurt, sest ,vartsi on metsad uuesti kotte täis veetud, sest suvilapiirkondade prügi on teise maksuga,kui inimene seal igapäevaselt ei ei ela, ei taha ta ka maksta ja viibki metsa, samas ka põletamine on ju naabrite mürgitamine.
Saksamaal saadakse suures jaos ilma plstkotikesteta. saia-leiva jaoks on paber. kandekotid on inimestel kaasas. Kilekotijooks on Vene ajast siin kestnud.
Kogu vene aja olid paberpakendid ja tsellofaani ole mõnede asajde jaoks. Käisime klaaspurkidega ja riidekottidega. JA vanainimesed samuti. Keegi ei surnud ära. Nüüd on isegi täiskasvanud mingid lumehelbekesed.
Kuidas neid kaalukaupu siis kaalutakse huvitav? Kui ta paneb saiakesed plastikust karpi ja siis kaalub, tuleb ju palju kallim hind kui siis, kui need saiakesed oleksid paberkotis või kilekotis! Samamoodi salatid näiteks?
Sa ilmselt pole poes ca. 20 aastat käinud. Praegustel poekaaludel (muide nagu ka köögikaaludel saab taara kohe maha arvestada. Enne mõtle, siis ütle, kulla Marge.
Et siis müüja peab hakkama veel enne su plastkarpi ka kaaluma ve? Kuidas ta oskab muidu maha võtta midagi kui igaüks oma erinevate kaaludega potsikutega käib seal?
E¤nda meelest ajakirjanik Katrin Helend-Aaviku võiks pisut rohkem teada asjadest, milllest kirjutab. Mitte rääkida plastide asemel plastsuuskadest (Pplastik tähendab ainult plastsuuska)!
Seöllele PANIN SULLE PLUSSI15. september 2018, 12:38
Mina panen Sulle jälle miinuse. Tark inimene saab aru ka vigasest kirjast ja siin pole koht omaenese pisikest tarkusetera näidata. Küll inimene ise õpib. Võibolla on ta itaallane ja Sina ei kirjuta tema EMAKEELT SUGUGI PAREMINI.
Kõik see jutt on täiesti jabur. Tegelikult minge poodi ja vaadake riiulitel kaupade ümber olevat taarat. Pisike suts mingit salatit ja kui kõva plast karbis. Tegelikult kõik kasutusel olev taara kuhjub kodus juba hunnikuks. Sealt tuleks alustada, kui tahame ellu jääda, siis esimesena lõpetada ühekordsete plastnõude ja topsikute tootmine. Aga, ei saa ju, raha ja raha tuleb sellest tööstusest. See inimese väike kilekott on köömes ja ma ei taha seda jura kuulata.
kõige hullemad mu meelest15. september 2018, 15:18
veel topeltpakendamised. ehk siis toode on kiles/kilekotis, aga suur karp on ümber "disainitud", et toode suurem paistaks kalli raha eest. vot see peaks keelatud olema.
Need kilekotid pihustuvad osalt meres ja liiguvad tagasi inimese toidulauale, juba mereloomade sees. Sa ei taha kuulda, hari ennast siis ja ära räägi lollusi. Pärast on hilja.
Parem on ikka salat ise teha ja püüda poodi jalgsi minna. Aga kuidas sa nende karpide,purkidega poodi jõuad ja siis veel koju tagasi. Aga kui peale tööd otse poodi minna?Tühi taara hommikul tööle kaasa? Mõni võtab ehk poti kaasa,kui rohkem osta vaja!
Siis iga päev ei käida, vaid arvestatakse endale see aeg, pluss suurema koguse saab tellida poest. On firmasid, mis toovad ka pakendita toitu koju. Freshandgo näiteks. KEs tahab, see saab.
miks modele, mis sõna nüüd siis ei sobinud? õnneks võtsin enne postitamist nagu ikka kopisse.15. september 2018, 12:05
et jättis kingakarbi võtmata ja arvas, et tegi heateo? no et tema ei pannud prüqikasti, aga müüja pani ja see oli kuidagi palju parem :D oi nõrqamõistuslikud. ja kummikommid? neiu ilmselt pole kunagi vaadanud youtubest, kuidas ja MILLEST kummikommid valmivad? mina ole ja seetõttu ei tuleks mul kunagi pähe neid endale suhu panna, lastest rääkimata. sama lugu nätsuga, jube mõelda, kuidas valmib. aga näe, ise arvab kummikomme süües ja autoga ühest poest teise kihutades erinevate ostude jaoks, et on maailmaparandaja :D
Ma ei taha, et kodust kaasa võetud totsikud-nätsikud oma batsillidega nakataks näiteks kaupluste salati lusikad ja kulbid , millega kõigile ostjatele salatit jagatakse. Nakataks kellegi koduviirustega. Midagi peab küll välja mõtlema , ehk tarkpead mõtlevadki. Loodame.
Kuidas poes need salatid karpidesse saavad? Ei tõetetagi lusikaga? Kusagil on keegi selle varem teinud samuti tükeldamine toimub kusagil. Igal etepil võib toimuda saastumine, aga mis täanpäeva inimestel viga on et lusikaid kardavad?
Miks sa arvad, et sul on võime millestki aru saada? Teksti lugeda sa ju ei suutnudm, ega tahnud aru saada? Kui inimene on sinumoodi piiratud, siis pole tal võimet ära tunda õiget ja valet. Lihtsalt pole, sorry.
Kus on vegantoidust juttu? Läbi lugesid, enne kui inimest tõrvama kukkusid? Su ülejäänud jutt on sama nõme, oletused kellegi kohta, kes mõtleb teisiti kui sina. Ja siis võitled selle oma peas loodud kujuga, millel pole mingit pistmist inimesega, kes tegelikult olemas on.
Tore, kui sa oled viimaks aru saanud, et mõtled kitsalt. Kui ikkagi enam ei suuda otsdia alhendusi ja ainuke mõte on teiste lhalvustamine, siis mina räägiks esmalt perearstiga, ega altsheimer pole hakanud servast oma tööd tegema. Ja millest see tigedus inimese vastu, kes püüab maailma muuta?
jutt muidu üpris arukas, aga mis sul selle õigekirjaga on? müüa? inimene, kes müüb, on ikka müüja. müüa on tegevus, mis vastab küsimusele mida teha, näiteks soovin oma autot müüa. pole ju raske ära õppida?
katsu vahet teha, mis on stiil ja mis on kirjaviga. läbiv väiketäht on stiil ja võib sulle meeldida või mitte, aga stiilivalikut valeks nimetada ei saa. näiteks etv kirjutab läbivalt isegi kõik nimed tiitrites tihti väikese algustähega. kirjaviga aga on grammatiline viga. ning väita, et sul just kahes kohas (või isegi kolmes, üks lause on oma ehituselt arusaamatu, kas mõtled müüjat, aga ilmselt siiski mõtled) harimatusele tüüpilise sõnaga müüJa jäi j-täht kogemata ära, no muigan. ei läinud läbi. parem tee järeldus ja õpi selgeks.
jäetud karpidega on elu lihtsam seetõttu, et kingapoe jäätmete seas ongi ilmselt enamus papptaara. Kui ma selle karbi koju toon, siis ma pean tegema eraldi käigu papi ja paberi kogumiskonteineri juurde. Ega muud vahet vist ei ole.
rikastel (loe rikaste vanemate rumaIatel lumehelbekestel) on omad seadused, nad kaks korda ei kannagi samu kingi. kingad võib vabalt ära visata, peaasi, et karpi koju ei toonud, see oleks reostamine. sihuke rassismi-teooriaga sarnane teooria on lumehelbekestel.
neid kingakarpe on koju aegade jooksul kogunenud. Kingad on kenasti puhastatud ja karpides. Ära muretse. Küllap ma ikka tean, millal ma karbi kaasa võtan ja millal seda mul vaja ei ole.
ka mina olen karbi poodi jätnud ja seda puht praktilistel kaalutlustel. nimelt võttis ilma karbita jalatsipaar kotis vähem ruumi. samuti ei olnud mul vaja jalatseid üle suve v talve hoida kuna tegemist tööjalatsitega. tavaliselt läheb jah karpi vaja. õnneks oli ka müüja väga tore ja arusaaja. olge ka teie teiste valikute suhtes mõistvamad.
Mina vaata Prismasse - sooja toidu lett iseteenindus. Jälgisin ükspäev lõuna ajal kuidas ehitusmehed tulid oma tööriietes ja siis seal sööki kühveldasid , olles oma mustade tööriietega lahtiste toitude kohal ...
See oleks küll väga ropp, levitab poes niigi oma tatitõve pisikuid (räägib, et pidevalt haige) ja siis veel oma räpase karbiga solgib teiste inimeste toitu.
mõistan seda noorte ja elukogenematute ullikeste soovi parandada maailma. peale seda kui ma noorena kolmel korral nägin oma kodumaja juures prügiautot, mis kallas kokku nelja erinevasse konteinerisse sorteeritud kraami... peale seda ma ei viitsi eales oma aega kulutada oma taaraga poodi minekule, sorteerimisele, teadlikule tarbimisele (s.t. pakendimajandus ja loodussääst).
„Tavapoest ma ei osta piima, kohukesi ega kohupiimakreeme. Piim tuleb minu kodu lähedale piimaautoga ja saab lasta piima oma pudelisse panna ja kohupiimakreeme ja kodujuuste ma saan osta turult samuti enda anumasse.“ Ah, et temale tuuakse piim koju kätte! Kas see lumehelbeke sellele ei mõtle, et piimaauto kulutab ja reostab piimaringe tehes tunduvalt rohkem loodust kui poest kilepiima ostes. Täitsa huvitav oleks teada saada, kuidas töötab nende aju?
ja kus peab küll elama, et piimaauto käiks? ja kui ei ela turu kõrval ja autot ei kasuta (no see ju reaostus, eks?), siis mil moel ma bussidega siis kohupiima ja juustu omale käiks toomas? elan tallinnas, aga bussidega läheksin turule 45-60 min, teine samapalju tagasi (kui veab ja ümberistumised sobivad). et siis kaks tundi raiskan vaid turule minekuks? turu kohupiim ilmselt ka mitu päeva ei säili, kuna loodetavasti (?) pole säilitusaineid.
Mõni siin muidugi kallab suhu, sest tal pole kohta, millega mõelda. Öeldakse apkendivaba, sisi edasi mõelda ja lugeda on ju võimatu. Rohkem pole antud kui väikeaju.
Iga toiduainele, olgu selleks aed-, puuviljad, piimad, saiad tuleb võtta kaasa oma pappkarbikesed, mis ei saasta loodust. Ja neid ei tohi suurde poekotti panna, sest seegi reostab loodust.
Papp laguneb küll kiiremini aga reostab ikka. Artikli kangelane käigu jala - jälg väiksem. Ühtegi kilekotti ei saa praegugi tasuta. Väikeste kilekottide hind on kauba hinna sisse arvestatud ja oi kui suurelt st juurdehindluse protsendi sisse.
Kui hügieeniline see on kui igaüks oma topsiga valmistoidu letil ukerdab? Või palgaldatakse poodidesse desokambrid kus need anumad enne desinfitseeritakse. Tore algatus aga igal asjal on kaks otsa.
KOMMENTAARID (229)