PEREARST: 8+8+8 reegel aitab külmetushaigusi eemal hoida (5)

Arst tõdeb, et kuigi oleme põhjamaa inimesed, saabub igal aastal külm ilm meile ootamatult. “Meil on kõigil kapis müts, sall, kindad ja mantel ning ilmakohased jalanõud. Iga päev loeb ilmateade meile ette nagu muinasjutu nädala ilmateatega. Kuulame siis ometigi, mõtleme kaasa ning riietume ilmakohaselt,” manitseb ta.

Kui olete aga nahktagi juba esimese külma saabudes kapuutsiga jope vastu vahetanud ja sandaalidki saabastega asendanud, kuid ninalõõrid on ikka umbes, siis tasub üle vaadata töö- ja puhkeaeg. Haigestumist aitab ennetada see, kui ajakasutus on tasakaalus. “8+8+8 reegel hoiab inimese meele tasakaalus: 8 tundi tööd + 8 tundi aega iseendale ja lähedastele + 8 tundi uneaega. Kui suhted on head nii lähedaste kui kolleegidega, on meeleolu rõõmus, töökas, reibas ja ka immuunsus on tugev. Igasugune liikumine, endale sobiv treening, kultuuri nautimine, positiivne meeleolu ning ellusuhtumine hoiavad inimese vaimse ja füüsilise elu tasakaalus, immuunsuse heal tasemel ja haigused eemal,” ütleb tohter.

Haigena jää koju

Doktor Amjärv kirjeldab, et tavaline külmetushaigus algab vesise nohu, kurguvalu, köhatuste ja 37,2–37,5-kraadise palavikuga. “Nohu on ebameeldiv haigus. Limaskestade turse tõttu tunneme peapiirkonnas valulikkust ja üleüldine enesetunne on vilets. Samas tunneme nohu põdedes kohusetunnet oma igapäevaste asjatoimetustega jätkata, kuigi tegelikult tahaks olla puhkeasendis,” räägib ta dilemmast, mille igaüks meist ära tunneb.

Kui külmetushaigus on kallal, tuleks vältida kõike, mis tundub palaviku ja kehva enesetundega vastumeelne. “Mõistlik on jääda mõneks päevaks koju. Tööle, kooli ega koosviibimistele ei tasu haigena minna. Nakkusoht kaaslastele on just esimestel haiguspäevadel aevastades ja köhides kõige suurem. Samuti on kodus puhates ja end ravides paranemine kiirem ja tüsistuste võimalus väiksem,” kinnitab Amjärv.

Koduapteegis võiks arsti sõnul olla kindlasti ibuprofeen, paratsetamool, Sudafedi nohutabletid ning köha vastu Flavamed või ACC.

“Tuletan meelde, et kui kasutatakse kuuma vette segatavaid ravimipulbreid, siis on väga tähtis järgida täpset ööpäevast annustamist. See ei ole tavaline tee, vaid ravim, mis sisaldab 500 mg paratsetamooli ehk siis ööpäevane annus ei tohi kindlasti täiskasvanud inimesel ületada 3-4 annusekotikest.”

Lastega peredel peaks olema koduapteegis ka inhalatsiooniaparaat. “Jahe aur aitab põletikulist sekreeti vedeldada, et seda oleks kergem välja köhida. Inhalaatoriga hingamisteedesse viidav niiskus aitab ka kuiva ärritusköha vähendada ja turset hingamisteedes alandada.”

Vanaema tarkused on au sees

Lisaks ravimitele aitab haiget ka kõik muu mõnus ja kodune. “Teha võib sooja vanni, käia saunas, juua taimeteed meega (kui ei ole meeallergiat!), inhaleerida veeauru, juua rohkelt vett, lugeda head raamatut ja laiselda. Ka kõik vanaema tarkused on omal kohal: riivitud küüslauk, ingver, sidrun, mesi ja pärnaõietee,” loetleb arst. Kui vanaema elab kaugel, aitab igale inimesele sobiva loodustoote leida apteegis farmatseut.

Külmetushaigus kestab keskmiselt nädal aega, kuid mõni sümptom võib jääda püsima kaheks kuni kolmeks nädalaks. “Vahel lisandub bakteriaalne põletik ja sümptomid süvenevad. Sel juhul ravitakse arsti otsusel haigust edasi antibiootikumidega. Esimese nohuga ei ole aga mõistlik perearsti juurde minna. Tuleb õppida end ka ise aitama,” rõhutab tohter.

Ära aja külmetushaigust gripiga segamini!

Gripi tunnuseks on kõigi sümptomite ülikiire ilmnemine. “Nii gripp kui külmetushaigus on tegelikult viirushaigused. Gripp on aga raske haigus, mis algab äkiliselt vappekülma, tugeva lihasvalu ja kehatemperatuuri tõusuga üle 38 kraadi. Ka võivad kaasneda sarnaselt külmetuselegi köha ja nohu ning valus kurk,” kirjeldab Amjärv.

Ta lisab, et kõrge palavik koos vappekülmadega kestab gripi puhul tavaliselt kolm päeva ja siis algab paranemine. “Muidugi võib gripp venida ja põhjustada immuunnõrgestatud inimestele, lastele, kroonilistele haigetele ja eakatele raskeid tüsistusi.”

Vaktsineerimine on tervise huvides

Sügisel tuleb lapsi alates kuuendast elukuust gripi vastu vaktsineerida. Kristel Amjärv soovitab vaktsiinile mõelda igas vanuses inimestel. “Kuigi praegu peab gripivaktsiini eest ise tasuma, on see kulutus tervise huvides, mida tuleks igal sügisel teha. Iga inimene, kes on kord elus grippi põdenud, ei soovi seda elus teist korda läbi teha.”