Gaasiõnnetustes kannatanute arv on plahvatuslikult kasvanud (12)

Eestis on kokku umbes 40 000 gaasipaigaldisega majapidamist. Täpset ülevaadet, kui paljudes majapidamistes asuvad gaasiseadmed on vananenud ning potentsiaalselt ohtlikud, tehnilise järelevalve ametil (TJA) ei ole. „Inimesed saavad igal ajal gaasiseadmeid uute vastu vahetada, ilma et sellest tekiks kuhugi registrisse info,” märgib ameti avalike suhete peaspetsialist Anu Võlma.

Võlma sõnul kaasneb mitte töökorras olevate gaasiseadmega palju erinevaid ohte – gaasilekked, eluohtlik vingugaas, seadme enda rikkumine, muude tehnosüsteemide rikkumine. Lisaks ka plahvatus või tulekahju.

Gaasitöid (projekteerimine, ehitamine, paigaldamine, demonteerimine, remontimine jms) ei tohi mingil juhul teha ise. Neid võib teha üksnes eripädevusega isik, kellel on majandustegevuse registris vastav registreering. Gaasitööde tegijate nimekiri on leitav TJA kodulehelt. „Kui kodutarbija gaasipaigaldisel puudub kasutusele võtmisele eelneva auditi (tehnilise kontrolli) protokoll, tuleb lasta gaasipaigaldisele audit teha,” täpsustab Võlma.

Et gaasiseadme kasutamisega ei kaasneks ohtusid, on oluline nii nõuetekohane paigaldus, kasutamine kui ka hooldus. Kodutarbija gaasiseadmeid ja -paigaldisi (gaasiveesoojendi, gaasipliit, gaasikatel) tuleb lasta spetsialistil regulaarselt kontrollida. Kui on tegu gaasiseadmega, mille suitsugaasid on juhitud lõõriga ühendatud korstnasse, tuleb lisaks puhastada antud korstent kord aastas pädeva korstnapühkija poolt.

TJAl puudub täpne info selle kohta, kui paljudesse kodudesse on paigaldatud vingugaasiandur, mis tänavu 1. jaanuarist eluruumides asuva gaasiseadme korral kohustuslik. Ameti senised kontrollid näitavad, et paljudel juhtudel paraku andurit paigaldatud ei ole. „On olnud eeskujulikke eramuid ja kortermaju, kus vingugaasiandurid on igas korteris. Paraku on andurid paigaldamata seal, kus vajadus nende järele on kõige suurem, ja paigaldatud seal, kus gaasiseadmed on korras,” märgib Võlma.