Appi, mu koer on kadunud ehk Kas tõesti võtavad vargad koduhoovidest lemmikuid kaasa? (8)

Eesti Kennelliit selliseid juhtumeid ei tea ning ka politsei ei pea loomade varastamist kuigi tavapäraseks. Juhtumid elust enesest kõnelevad aga teist keelt. Selgub ka, et ohus ei ole mitte ainult paberitega tõukoerad, vaid ka puhastverd krantsid, ning et loomi võetakse kaasa ka poeuste tagant. 

Nii juhtus 2016. aastal filmirežissöör Triin Ruumetiga, kes kiireid sisseoste tehes lemmiku Tallinna kesklinnas Postimaja välisukse juurde ootele jättis. Koera kinnitas ta kenasti rihmaga toru külge, kuid poest väljudes oli loom kadunud. Turvakaamerasse jäid koeraga kolm noort naist. Esialgu arvas Triin, et koera võtsid kaasa murelikud linnakodanikud, kellel loomast hale hakkas. Ta tegi avalduse politseisse ning paiskas otsimiskuulutused sotsiaalmeediasse. 

Politsei koera kadumist uurida ei jõudnudki, sest Triinul õnnestus koer tänu tähelepanelikele inimestele vaid ööpäev pärast kadumist varaste sõimu saatel tagasi saada. Kõige tõenäolisemaks peab Triin, et koer võeti kaasa eesmärgiga ta omanikule tagasi müüa. 

2017. aastal ringles sotsiaalmeedias kümneid pilte koertest, kes on koduhoovidest omanike arvates just varastatud, ka tänavune aasta pole olnud erand.

Paljud koerad on jõudnud tagasi koju, kuid on neidki, keda peremehed praegugi igatsusega ootavad. Kui suur hulk otsitutest on läinud laia ilma omapäi, kui paljud on võetud kaasa vägisi ning maha müüdud, selle kohta statistikat pole.

Kindlustus ulatab abikäe

If Kindlustusest, kus on oma koera või kassi lasknud kindlustada 3500 loomaomanikku, öeldakse, et vargusi tuleb ette pigem harva: mõni juhtum aastas.

ERGO Kindlustuse varakahjude käsitleja Tuuli Kalbergi sõnul saab nende kogemuse põhjal koerte kadumise peamised põhjused jagada kolmeks: ehmatus ja hirm; instinktid ning inimeste kurjad kavatsused.

„Paljud koerad tulevad õnneks ise koju või nad leitakse. Mõnikord võtab see aega, sest koer on oma rännakutel kaugele jõudnud. Oluline on, et koer oleks märgistatud, sest see aitab leidjal ja loomal omanikuni jõuda,“ manitseb Kalberg. 

Kadunud looma leidmist kiirendab teavitustöö: kuulutused (sotsiaal)meediasse, info teadetetahvlile, päringud loomade hoiupaikadesse, politseile teatamine. 

Kindlustatud koera kadumisest tuleb esimesel võimalusel teatada ka kindlustusseltsile. 

„Kindlustuslepingu järgi hüvitab kindlustusselts koera otsimiseks tehtud kulutused vastavalt lepingus määratud summale,“ lisab Kalberg. 

Kui loom leitakse, aga ta on vigastatud, hüvitab kulud samuti kindlustus. Kui koera ei leita, hüvitatakse tema kindlustussumma, kuid seda juhul, kui lemmikut pole leitud kolme kuu möödudes alates päevast, kui omanik teatas looma kadumisest kindlustusseltsile.

Lemmikloomad vajavad piiri ületamiseks passi

Maksu- ja tolliameti tolliosakonna peaspetsialisti Aleksander Miksjuki sõnul reisib lemmikloom üldjuhul koos omanikuga. Piiri ületamiseks tuleb esitada lemmikloomapass, kuhu on kantud omaniku nimi. 

„Maksu- ja tolliameti töötajad võrdlevad piiril looma visuaalselt ja ka mikrokiibi andmete lugemisel lemmikloomapassis märgituga,“ selgitab Miksjuk. 

Juhtudeks, kui lemmikloom ja omanik reisivad eraldi, on samuti reeglid.

„Lemmiklooma ja omaniku teekond peab olema sama, nende reisimise vahe võib olla kuni viis päeva ja lemmiklooma saatja peab tõendama omaniku reisimist, näiteks esitama omaniku nimele väljastatud piletid ning tal peab olema ka omaniku antud volikiri,“ seletab Miksjuk. 

Kui need tingimused pole täidetud, saadetakse loom veterinaarkontrolli.