Teeme riigikogule ettepaneku, et kehtestame luksusmaksu ilutulestikule, millega kindlustame, et igalt pürotehnikale kulutatud eurolt läheb vabatahtlike päästjate toetuseks kindel protsent, seisab üleskutses rahvaalgatus.ee lehel, kus idee toetuseks allkirju kogutakse.
Päästjad kinnitavad, et nad ei väida, et ilutulestik oleks selgelt tajutav põhjus tuleõnnetustele. Kuid ennekõike on tegemist luksuskaubaga, mille aastavahetusel, jaanipäeval, pulmades, sünni- ja muudel tähtpäevadel taevasse tulistamine on paratamatult ohuallikas, mille tagajärgedega peavad lõpuks tegelema ka vabatahtlikud päästjad.
Päästjatel ei ole veel kalkulatsiooni, kui suur ilutulestiku luksusmaks võiks olla, kuid soovitakse algatada ennekõike arutelu, et tajuda ühiskonna üldist hinnangut, kas sarnane luksuskauba maksustamine on võimalus, millega on võimalik vaakumist päästa vabatahtlike päästjate rahastamine ja seeläbi anda oluline panus kogu ühiskonna turvalisemaks muutmisesse.
Vabatahtlikud päästjad regaeerivad ligi neljandikule kõigist väljakutsetest
Lõppenud suvi oli põlengute hulga ja ulatuse tõttu Eestis erakordne. Päästetöödel osales kokku 110 komandot: 55 riiklikku ja täpselt sama palju vabatahtlikke komandosid ning 2257 päästjat: 1851 kutselist ja 406 vabatahtlikku päästjat. Raskeim katsumus oli 11 ööd ja päeva kestnud Vikipalu metsapõleng juuni teises pooles Harjumaal, kus 22 riikliku komando kõrval võitles oma vabast ajast ja pere kõrvalt 85 päästjat 17 priitahtlikust komandost, lisaks veel ligi 400 vabatahtlikku nii tavakodanike seast kui ka Kaitseliidust ja Reservpäästerühmast.
Riigi elupäästevõimekus oli Päästeameti hinnangul koguni seitsmel korral sel suvel ülekoormuse tõttu ohus. Selles, et olukord ei muutunud kordki kriitiliseks, on suur roll kindlasti ka vabatahtlike panusel. Vabatahtlike maa- ja merepäästjate roll Eesti turvalisuse tagamisel on kaalukas ja see kasvab iga päevaga. Kui veel selle kümnendi alguses oli Eestis vaid 300 entusiasti, kes oma vabast ajast tõttasid päästma ohtu sattunud inimesi ja vara, siis nüüdseks on 115 vabatahtlikus päästekomandos, 35 merepäästeühingus ja neljas reservpäästerühmas kokku üle 3000 vabatahtliku maa- ja merepäästja.
Eesti on jõudnud seisu, kus riik ootab vabatahtlikelt järjest suuremat panust siseturvalisuse tagamisel. Juba praegu reageerivad priitahtlikud päästjad ligi veerandile kõikidest väljakutsetest maapiirkondades ja merel oleme enamasti juba esmareageerijad. Lisaks on vabatahtlikud iga aasta teinud mitmeid tuhandeid tunde ennetustööd.
Tehnika hooldamiseks pole raha
Üha suuremat vastutust vabatahtlikud kindlasti ei karda, kuid nagu see suvi tõestas on nende võimetel piirid. Ennekõike on probleem komandode päevinäinud tehnikas, mis sai metsatulekahjudes kõvasti vatti, ja mis mitmelgi pool vajab suviste pingutuste tõttu täna kapitaalremonti. Vabatahtlike entusiasm ja kuldsed käed teevad need keskmiselt 30 aastat vanad masinad kindlasti korda, aga pikalt enam nii äärmuslikes tingimustes inimeste elu ja vara kaitsta igal pool ei ole võimalik.
Kriitiline suvi tõi teravalt esile vabatahtlikke päästjaid koondava Päästeliidu juba aasta tagasi sõnastatud probleemi, et ligi 2 miljoni euro suurusest iga-aastasest riigi toetusest kahjuks ei piisa, et vabatahtlikud suudaksid uuenda oma masinaparki ja tehnikat, rääkimata seniste komandode renoveerimisest või uute ehitamisest. Sellest ei piisa selleks, et täita Päästeameti seatud sihti – tagada 2025. aastaks Eestis Põhjamaadega võrdne ohutustase.
Vabatahtliku pääste võimekuse tõstmine eeldab märksa suuremaid investeeringuid – kokku kuni 8 miljonit eurot aastas, mille osas ei oota Päästeliit aga niivõrd riigi abi, vaid soovib Eestis juurutada Euroopas levinud tava, kus vabatahtlikku päästet toetavad ennekõike inimesed ja ettevõtted läbi annetuste ja toetuste ning kohalikud kogukonnad ja omavalitsused.
Kommentaarid