Aed

Sügis aias: asu taimi talve eest kaitsma pigem ilmateate kui kalendri järgi 

Therese-Liise Aasma, 27. oktoober 2020 07:19
Kuna talved on ettearvamatud, tasub taimi külma eest peitma asuda pigem ilmateate kui kalendri järgi. Foto: Stanislava Stanchy / Unsplash
Kõige ohtlikum on õrnadele taimedele jäine talv, mil lumi neile loomulikku paksu soojustuskihti ei kasvata. Selleks et tundlikud taimed ka järgmisel hooajal su aeda kaunistaksid, tuleb nad külmaperioodiks hoolikalt ette valmistada.

Kuna talved on ettearvamatud, tasub taimi külma eest peitma asuda pigem ilmateate kui kalendri järgi. Mõnel aastal läheb ilm krõbedaks juba poole novembri pealt, teisel aastal saabub käre külm alles pärast jõule. Õige aeg taimed katta on siis, kui maapind on juba kergelt külmunud ja päeval on püsivalt miinuskraadid. Enne seda tuleks lasta taimedel loomulikul viisil jahenevate ilmadega harjuda. Kui temperatuur kõigub talvel suurel skaalal, tuleks soojemate sulaperioodide ajaks katteid vähendada, et taimed soojas ja niiskes hauduma ei läheks. Kattematerjale ei tohiks ajutise soojaga siiski ära pakkida, sest külmaohu saabudes peab taimedele «talvemantlid» uuesti ümber panema.

Eeltöö puude ja põõsaste katmiseks
Kui lehed on langenud, seo enne külmade saabumist noorte või külmakartlike
puude ja põõsaste oksad nööri, vanade venivate sukkade või traadiga kokku, et neid oleks lihtsam katta. See aitab vältida ka hiljem okste lume raskuse all katkimurdumist. Kui kasutad sidumiseks materjali, mis võib okstesse sisse soonida ja neid vigastada, pane pehme kummitükk oksa ja nööri vahele
pehmenduseks. Enne maa külmumist torka igihaljaste puude ja põõsaste ümber kepid, et lume saabudes ja ka ereda päikese korral kinnitada nende külge päikesepõletuse vältimiseks varjutuskangad.

Selleks et tundlikud taimed ka järgmisel hooajal su aeda kaunistaksid, tuleb nad külmaperioodiks hoolikalt ette valmistada.Foto: Nikolett Emmert / Pexels

Samal teemal

Parim talvekaitse
Ideaalne talvekate taimedele on püsiv kohev lumi, mida viimastel aastatel on
jäänud kahjuks aina vähemaks. Seetõttu pead loodusele abikäe ulatama ja ka
ise taimi katma. Madalaid taimi ja taimede juuri sobivad kõige paremini külma eest kaitsma looduslikud materjalid, näiteks puulehed, poollagunenud kompost, põhk, pilliroog, liiv, koore- ja saepuru. Puulehtedest eelista võimalusel tamme- või pirnipuulehti, mis kauem kohevana püsivad, kuid sobivad ka teiste puude lehed.

Kui aias pole hekki, on õrnadele kultuurtaimedele kasulik teha ümber aed, mis neid jäiste tuulte eest kaitseks. Kuuse ja teiste igihaljaste okaspuude oksad aitavad hoida lund ühtlaselt taimede peal, et lumi roomavaid, madalaid ja tagasilõigatud taimi oma raskusega liiga palju ei suruks. Kuuseoksad ise taimedele sooja ei anna. Võra soojustamiseks sobivad katteloorid, kookoskiust ja džuutkangast matid või kotid. Samuti võib võra ümber mähkimiseks ja pottide polsterdamiseks kasutada mullikilet. Kindlasti tuleks siis kilele sisse torgata väikesed augud, et taimed õhupuuduses hauduma ei läheks.

Külmakaitse kuldreegel
Kõige õigem on soojustada taimi nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik.

Ära hoolitse üle
Taimi külma eest kaitstes pea aga meeles, et üle hoolitsedes ja taimede liiga sooja pakkimine tekitab tihti hallitust. Katma asudes võta eelkõige arvesse
taime botaanilised iseärasused ja päritolu. Samuti tuleks kaitsta viljapuude
tüvesid, et temperatuuri kõikumine ei põhjustaks külmalõhesid ning et metsloomad ei pääseks puukoort nosima. Selleks mässi tüvede ümber spetsiaalne kaitseplast, roo- või põhumatid.

Hoia püsikuid peenral
Lõika külmaõrnadel mitmeaastastel taimedel 25 cm kõrguselt ära kuivanud või haigustunnustega pealsed ning kata käepäraste materjalidega, lisades ka eemaldatud terved pealsed soojustuseks. Haiged taimed põleta või mata vähemalt 50 cm sügavusele.
Ronitaimed painuta maapinnale ja kata need seejärel soojustusmaterjaliga.
Igihaljad taimed ei vaja tagasilõikamist, kuid need ei talu ka maadligi surumist. Neile valmista pajuvitstest kaared ning aseta seejärel soojustusmaterjal sinna peale. Külmal ajal vajavad kaitset ka igihaljaste taimede juurepallid. Taimedele võiks juurepalli lähedusse kuhjata peale multši, mis hoiab maapinna niiskena
ning temperatuuri ühtlasemana, sest päikeselistel ja külmadel talvepäevadel
kipub maapind läbi külmuma. See toob igihaljastele taimedele kaasa suure
kuivamisohu, sest nad ei saa juurte kaudu vett kätte.

Mõnel aastal läheb ilm krõbedaks juba poole novembri pealt, teisel aastal saabub käre külm alles pärast jõule. Foto: Shaun Holloway / Unsplash

Potitaimed terrassil ja rõdul
Soojusta rõdutaimi samamoodi nagu aiataimi, kuid arvesta sellega, et väikestes
pottides kasvavad taimed on pakase suhtes eriti hellad. Nende õhuke mullakiht potis kipub kiiresti läbi külmuma ning seega vajavad nad talve üleelamiseks lisaks soojuspolstrit ja multšikihti. Kui jätad taimed rõdule pottidesse talvituma, eemalda kindlasti pottide alused, sest sinna kogunev vesi võib juured mädanema ajada.

Ka toataimed talvituvad
Vii pottides kasvavad miinuskraade pelgavad toataimed talvituma paika, kus temperatuur kunagi miinusesse ei lange. Arvesta taimede talvekorterisse seadmisel nende päritolumaa kliimaga ja ürita seda järele aimata. Troopilised taimed, kes aasta läbi kasvavad, vajavad püsivat 20kraadist soojust. Lähistroopilised taimed suudavad jaheda perioodi edukalt üle elada valgusküllases ja jahedas, kindlasti mitte väga soojas ruumis.

Kui soovid taimi toas üle talve kasvatada, pane nad küttekehadest kaugele, sest kuumus häirib taime talvisele kasvurežiimile üleminemist. Optimaalne
temperatuur peaks jääma 10–15 kraadi piiresse. Vähenda tasapisi toataimede kastmist, et neid algavaks jahedamaks perioodiks ette valmistada, kuni hakkad
neid kastma tagasihoidlikult, sest taimede elutegevus on talvel aeglasem. Liigne niiskus on ka kahjuritele ja taimehaigustele meelepärane kasvupinnas. Samas väldi taime puhkeperioodil mulla täielikku läbikuivamist. Kuna enamikus elamutes pole õhk piisavalt niiske, aseta taimede lähedusse veega taldrik või kasuta õhuniisutit.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee