Margus Vaher ja VirsikVideo: Robin Roots, Tatjana Ilijana
Lemmikloom
23. november 2018, 15:30

PEHME JA KARVANE | Margus Vaher: kassi peab ära tundma nagu oma naise (16)

“Pehme ja karvane ehk staaride lemmikud” on Õhtulehe uus rubriik, kus tutvustame Eesti tuntud inimeste lemmikuid. Käime külas kaheksal põneval persoonil, kelle pereliikmeks on mõni vahva loomake.

"Kassid on ju tõelised südamete sulatajad," ütleb muusik ja laulja Margus Vaher, kelle pereliikmeks on oranžikarva scottish fold tõugu kass. Lemmiklooma võtmise soov mõlkus muusikul juba mõnda aega mõttes. Sai külastatud ka varjupaika, kuid äratundmist kellegagi sealsetest asukatest ei tekkinud. "Kassi peab ära tundma nagu oma naise," leiab mees.

Samal ajal jagas Marguse õde kuulutust scottish fold kassipesakonnast, kellele otsitakse uut kodu. "Kohe, kui Virsikut nägin, teadsin, et tema see on!"

Margus Vaher ja Virsik Foto: Robin Roots

Pesakonna "must lammas"

Pesakonnas olid ka oranžikarvalise õed-vennad, aga kuna Virsikul ei olnud scottish fold tõukassile omast tunnust - tömpe kõrvu, oli ta viimane, kes uue pere ootel. Hoogsa nime oli kassile andnud kassi omanik ja esimene perenaine.

Margus peab Virsikut müstiliseks kassiks, kes on naljatades tema hiljuti avaldatud raamatu "Tee mehe südamesse" kaasautor. "Ta on mu hommikune ülesärataja ja kavalpea, kellega on äge mängida. Nagu loomad ikka, toob ka tema peremehes esile hästi palju armastust," naerab Vaher. 

"Ta on täpselt nagu mina: sisemiselt romantik ehk siis äratab hommikul nurrudes üles ja õhtuti ootab mind väga mõnusalt koju. Kui ta aga on välja puhanud, siis paneb natuke hullu. On väike mässaja ja pahapoiss. Ta on täpselt nagu ta peremees - me sobime hästi!"

Koera võtmine on kindlasti suurem vastutus - peab väljas käima ja vajab suuremat territooriumit, aga kassiga on lihtsam. Ta on isepäine ja suudab ka ise hakkama saada. "Et kui tulen kontserdilt ja olen eemal olnud 8 tundi, siis tean, et ta on hakkama saanud," leiab Margus. 

Vanemate lahkuminek tõi Marguses välja maapoisi hinge

Margus ei arva, et nüüd kui tal kodus kass on, ta kohe "kassiinimeseks" muutub. Varasemalt on ta olnud ka tubli peremees dogile ja Saksa lambakoerale. Marguse vanaema oli aga tõeline kassipidaja - mehele meenub lapsepõlvest vähemalt viis kassi, kelle eest vanaema hoolitses.

Kui paluda muusikul meenutada esimest mälestust loomadega, läheb Margus tagasi aega, kui ta vanemad lahku läksid. "Kui olin 6aastane poisike ja mu ema-isa lahutasid, läksin ma elama maale oma kasuisa juurde," räägib Margus. "Seal olid lehmad, lambad, veised. Põhimõtteliselt hakkasin ma neid kohe talitama ise ka. Igipõline maapoiss," naerab ta.

Margus Vaher ja Virsik Foto: Robin Roots

Kasvatamise põhimõte - suhtu temasse kui hinge

"Kassid on iseteadlikud nagu poisid," arvab Margus ning toob näiteks 15 aastase poja Maru, keda ta on maast-madalast kasvatanud kui suurt inimest. "Ma ei rääkinud temaga kunagi kuidagi titekalt. Mul oli selline filosoofia, et suhtun temasse kui hinge. Tänu sellele on minu pojast on kasvanud sügav ja avar noormees," räägib Vaher.

"Oma kassiga teen samamoodi - ei taha teda meeletult piirata. Las ta paneb hullu! Jah, vahepeal juhtub küll nii, et meie omavahelised mängud lõpevad, et mul on käed kriimustatud, aga tal on vaja kellegagi ju mängida.

Margus tunnistab, et kuigi lisatähepanu ta ei vaja, siis vallaline naine või mees tõmbab kindlasti lemmikloomaga rohkem vastassoo tähelepanu ja paljud tulevad kõnelema. "See toimib paari panemisena hästi," naerab ta.