Kindlasti pakub rohenäpule, kel puudub võimalus aias toimetamiseks, suurt lusti purgis väikese mikroaia loomine. Foto: Jeff Sheldon / Unsplash
Tee ise
9. veebruar 2020, 17:34

Kevadeni on veel aega! Klaaspurgi sisse mikroaia loomine pakub rohenäpule rohkelt rõõmu

Kindlasti pakub rohenäpule, kel puudub võimalus aias toimetamiseks, suurt lusti purgis väikese mikroaia loomine. Selleks on vaja väikeseid taimi, sobivat anumat ning järgnevaid näpunäiteid.

Võid terraariumi või pudelaia rajada ükskõik millisesse mahukamasse klaasanumasse. Hästi sobivad suuremad kaanega või kaaneta purgid ja pudelid, lihtsa geomeetrilise joonega lillevaasid, akvaariumid, väikesed siseruumidesse mõeldud minikasvuhooned kuni spetsiaalsete klaasist lillekappideni välja.

Pese ja kuivata istutusnõu
Olgu anum milline tahes, igal juhul tuleb see enne istutama asumist korralikult puhtaks pesta, loputada ja põhjalikult kuivatada. Eriti hoolikalt puhasta enne kasutuses olnud anum, sest puhastamata sisepinnal hakkavad kergesti arenema taimehaigused. Suurema mustuse eemaldamiseks sobib hästi äädikavesi, mille hulka on segatud liiva.

Loo drenaaž
Kuna klaasanuma põhjas puudub ava kastmisvee äravooluks, tuleb esmalt rajada korralik, umbes 3 cm paksune drenaažikiht. Selleks võid kasutada ilusaid puhtaks pestud väikesi kivikesi või kergkruusa, mille hulka sega lehtpuusöetükikesi, mis hoiavad ära vee roiskumise. Seejärel kata drenaaž õhukese turbasamblakihiga. See ei lase kasvusubstraadil ja drenaažil seguneda.

Lisa kasvumuld
Järgmine kiht on kasvusubstraat, kuhu istutad taimed. Kasvumuld peab olema kvaliteetne ja niisutatud. Mulla purki saamiseks võid kasutada paberist keeratud lehtrit.

Istutamise keerukus sõltub sellest, kui suur on anuma ava. Foto: Scott Webb / Unsplash

Istutamistrikid:

Pane valmis abivahendid
Istutamise keerukus sõltub sellest, kui suur on anuma ava. Ilmselgelt on lihtsam istutada nõudesse, kuhu su käsi hästi sisse mahub. Mida suurem on ava, seda kergem on ka terraariumit hooldada. Kitsama avause puhul tuleb kasutusele võtta abivahendid ja säilitada rahulik meel. Sulle on abiks pika varrega lusikad, grillitangid, pikad pulgad jms, mis võimaldavad mulda auku kaevata ja mille abil saad taime konteinerisse sokutada. Võid kasutada ka keppide külge kinnitatud kahvleid või lusikaid.

Istuta taimi ükshaaval, alustades servadest ja liikudes keskosa poole. Ümara nõu puhul istuta serva poole madalamad, keskele kõrgemad taimed.

Kata mullapall kasvusubstraadiga ja vajuta kergelt kinni. Selleks võid kasutada pika pulga otsa torgatud suuremat veinipudelikorki.

Jäta ruumi
Ära istuta taimi liiga tihedalt ega ka nõu seinale liiga lähedale, jäta neile piisavalt kasvuruumi. Pole ka hea, kui taimed puutuvad vastu klaasi.

Kasta eriti ettevaatlikult
Pudelisse valatud vett sa enam kätte ei saa! Nirista vesi pudelisse või purki mööda selle külgi – siis ei pritsi see mulda laiali ega nihuta äsja istutatud taimi paigast. Kastmise ajal võid purki koha peal pöörata, siis peseb kastmisvesi mullaseks saanud seinad puhtaks ja muld saab ühtlaselt niisutatud. Kasta uusasukaid väikeste intervallidega, siis on ülekastmise oht väiksem. Taimi saad niisutada ka pritspudeliga.

Viimistle samblaga
Istutatud terraariumi võid viimistleda sambla (näiteks karusammal), ilusate kivide või mõne huvitava oksaga. Sealjuures pea meeles, et loodusest varutud kraam tuleb enne konteinerisse panekut põhjalikult puhastada ja pesta. Samuti kontrolli, ega sulle meeldima hakanud samblatutt kuulu haruldaste kaitsealuste liikide nimekirja.

Sulge kaanega
Sulge terraarium pealt alles siis, kui vesi enam seintele ei kondenseeru. Kui välistemperatuur langeb (tavaliselt hommikul), lähevad anuma seinad uduseks. See on normaalne. Päeva peale muutub klaas jälle läbipaistvaks. Kui niiskus jääb seintele püsima, eemalda päevaks või paariks kaas ja lase üleliigsel veel auruda. Kui kondensvett üldse ei teki, on substraat ilmselt liiga kuiv. Püüa hoida muld ühtlaselt niiske, kuid mitte liiga märg.

Terraariumisse sobivad taimed

Sõnajalad: adiantum (Adiantum), pellea (Pellaea), äärisjalg (Pteris)

Niisket õhku vajavad taimed: piilea (Pilea), helksiine (Soleirolia), selaginell (Selaginella), täpplehik (Hypoestes), pitslehik (Fittonia), roomav viigipuu (Ficus pumila), maranta (Maranta), luuderohi (Hedera helix), habetillandsia (Tillandsia usneoides), veenusking (Paphiopedilum), keerdviljak (Streptocarpus), säntpoolia (Saintpaulia), tõlvlehik (Spathiphyllum), mõni bromeelialine jne

Putuktoidulised taimed: näpitslill (Sarracenia), võipätakas (Pinguicula), huulhein (Drosera), kärbsepüünis (Dionaea), kanntaim (Nepenthes)

Troopikametsade kaktused: helme- (Rhipsalis), lüli- (Zygocactus) ja lehtkaktused (Epiphyllum)