Kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid, soole vaatamata on riietutud eeskätt naisteks, võib lugeda eesti rahvakalendri andmebaasist Berta (folkloor.ee). Maskid ei ole olnud reeglina jõulised ega koledad, vaid eeskätt nägu varjavad – oli väga oluline, et tulijaid ei tuntaks ära. Pererahvas omakorda püüdis igati mõistatada, kes neile saabusid. 20. sajandi linnaoludes on äratundmine raskem, ehkki püütakse liikuda tuttavamas piirkonnas – oma tänaval, tuttavate majades.Foto: Mihkel Maripuu/Postimees
Inimesed
24. november 2018, 00:01

Laske sisse kadrisandid! Kust ja kuidas on saanud alguse maskeraadide komme? (5)

Püha Katariina auks 25. novembril peetava kadripäeva eelõhtu üheks lapsi rõõmustavamaks elemendiks on maskeeritult majast majja käimine, laulmine, õnne soovimine ja tasuks kommide saamine. Aga kuidas said maskeraadid ja karnevalid üldse alguse, ning kus peetakse tänapäeval neist eriskummalisemaid ja rahvarohkemaid?

Püha Katariina auks 25. novembril peetava kadripäeva eelõhtu üheks lapsi rõõmustavamaks elemendiks on maskeeritult majast majja käimine, laulmine, õnne soovimine ja tasuks kommide saamine. Aga kuidas said maskeraadid ja karnevalid üldse alguse, ning kus peetakse tänapäeval neist eriskummalisemaid ja rahvarohkemaid?

Karnevalidel ja maskeraadidel on sedavõrd pikk ajalugu, et keegi ei julge kindlalt väita, millal korraldati neist esimene või millal ilmusid vastavad rõivad.

Siiski on kindel, et rahvapidustused koos ümberriietumistega pärinevad ammu enne kristlikku aega iidsetest paganlikest kommetest. Paljude vanade rahvaste kultuuri on kuulunud traditsioonilised kostümeeritud kombetalitused. Näiteks soovides jahi- või viljaõnne panid inimesed endale selga loomanahad või eriskummalised riided, et kujutada eri loomi või jumalaid. Aga esimesteks teadaolevateks maskeeritud pidustusteks peetakse siiski Vana-Rooma saturnaale, mille käigus võeti kasutusele näomaskid.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99