Seisukoht | Ongi jälle jõulud (5)

mõtle kui tore sain nüüd alles teada et jõulud jälle tulekul kiitus..

Katoliku ajal ei saanud jõulupuu olla kirikupüha sümboliks. Ühe legendi järgi valis kuuse jõulupuuks välja sakslasest ristiusu kiriku reformaator Marthin Luther. Levinud ka teised okaspuud nagu nulg (Tannenbaum) ja lõunapoolsetes maades araukaaria. Jõulupuu tuletab meelde paganaaegset puukultust. Eestiski oli varem kombeks mõnda hiiepuud (tamme) ehtesse panna.

Seoses ristiusu levikuga Eestis omandas muistsete skandinaavlaste jumal Odiniga (germaanlastel ka Wotan) seotud talvepüha ehk jõulud ka Kristuse sünnipäeva lisatähenduse ning jõulupühade kombestikku lisandus kirikuskäimine. Osmussaare rootsikeelne nimi Odensholm tähendab Odini hauda. Tollase tähtede seisu järgi olevat Kristuse sünniaeg aga hoopis 29. juuli. Kristlaste uus aasta hakkab kaheksandal päeval peale Kristuse sündi ehk siis tema ümberlõikamisepäeval. Babüloonia Talmud selgitab, et Kristuse isaks oli Rooma sõdur Pandira.

Näärid on aastavahetuse aeg ka Eestis, mida tähistatakse vähemalt keskajast. Selle ajaga on seotud omapärased kombed nagu näärisokk (mis on ka Skandinaavias). Nääride tähistamine ja kombestik viitab selgelt Skandinaavia algupärandile. Nimi tuleb arvatavasti rootsi sõnast Nyår ('uus aasta'). Võimalik on nimetuse pärinemine sama tähendusega keskalamsaksakeelsetest sõnadest Nē Jār.

Jõulud on Põhjala talvine pööripäev. https://en.wikipedia.org/wiki/Jul_(Norway) https://en.wikipedia.org/wiki/Yule Maausulistel algab 25. detsembril aasta 10 232. Lähtutakse sellest, kui Billingenis murdis Balti paisjärv kaljudest läbi ja maapind vabanes vee alt. Taarausulised aga alustavad ajaarvanist aastast 1918, mil kuulutati välja Eesti Wabariik.