OMNIVA JUHATUSE LIIGE: tegemist ei ole kuritahtliku laiskusega (87)

Omniva 5. novembril avatud ning aasta logistikateo tiitli pälvinud logistikakeskuse ees ulub novembri viimasel päeval lõikav tuul. Maja ette ritta seatud lipumastid kõiguvad kurjakuulutavalt, nagu püüaks enda külge sätitud uhiuusi lippe maha raputada. Pagen kiiresti sooja fuajeesse, kus mind jääb altkulmu põrnitsema rohelises kostüümis koristaja, kes põranda just läikivpuhtaks on küürinud. Hüplen ettevaatlikult porimatilt porimatile, et mitte hävitada proua varahommikust vaevanägemist.

Kohe tuleb trepist alla ka Omniva juhatuse liige ning e-kaubanduse ja pakiäri valdkonna juht Andre Veskimeister. Surub sõbralikult kätt ja juhatab läbi koridoridelabürindi peaaegu et kurikuulsaks saanud sorteerimiskeskusesse.

Uuest sorteerimiskeskusest on läbi käinud 1,2 miljonit saadetist

Aasta logistikateo tiitli pälvinud Omniva uus sorteerimiskeskus on avar. Selgub, et ruutmeetritelt enam kui poole suurem endisest Pallasti sorteerimiskeskusest, kus ruutmeetreid oli 3000-4000. Uues keskuses on pakkide sorteerimise jaoks ruumi jäetud lausa 10000 ruutmeetrit.

„Meie käest on küsitud, miks me kolisime enne jõule, suurte mahtude eel,” sõnab Veskimeister. „Aga pakkide arv suureneb 40 protsenti aastas, meie vana liin ei oleks füüsiliselt jõudnud seda mahtu ära hallata. Meil oleksid jamad tulnud niikuinii. Lootsime, et kui siia tuleme, siis neid vigu ikka nii palju ei tule. Aga tuli.”

Veskimeistri sõnul on ükskuid viibimisi ja kadumisi alati ette tulnud. „Päevas läheb teele 60 000 pakki. Praeguseks on uuest sorteerimiskeskusest läbi käinud 1,2 miljonit saadetist,” selgitab pakiäri juht. „Tõsiseid juhtumeid, kus inimesed ei ole pakke õigeaegselt kätte saanud, on olnud jämedalt 30. 1,2 miljonist on see küll väike protsent, aga neile 30 inimesele on see tõsine probleem,” ei taha Veskimeister end õigustada. „Me oleme otsinud ja leidnud võistlustantsukleite, olukorras, kus inimene pidi minema maailmameistrivõistlustele, dokumente, tehnilisi passe.”

Uues logistikakeskuses on Omniva nüüdseks toimetanud kolm nädalat ja neli päeva. Kui varem sorteeriti saadetised alguses maakondade kaupa ning jaotati siis uuesti käsitsi autodesse, siis uus liin peab tegema üle 400 sorteerimisotsuse ning jagama pakid kohe õigete autode peale. 

Klientide pahameel on mõistetav

Veskimeistri sõnul on suur osa puhkenud pahameelest tingitud sellest, et liini automatiseerimise paikasättimine võttis aega. „Meil on täiesti uus tarkvara ja täiesti uus liin. Norm ja eesmärk on see, et masin ei suuda automaatselt sorteerida umbes 10 protsenti saadetistest. Esimesel paaril päeval oli see protsent 50.”

Masin sorteerib pakke triipkoodi järgi. Kui pakk on näiteks ümmargune, siis ei suuda automaatika seda alati välja lugeda. Pakid, millega liin automaatselt hakkama ei saa, suunatakse punasele alale, mida kutsutakse hospitaliks. Hospitali jõudnud pakid vaadatakse käsitsi üle, neile pannakse nö diagnoos ning kleebitakse uus silt peale.

Esimestel päevadel toimuski suur pakkide kuhjumine, mida ei jõutud ära sorteerida. „Kui liin töötab ja kullerid veavad normaalselt välja, siis jõuame kõigega hakkama saada, kui aga tekib kuhi, siis peame kolm korda rohkem inimesi peale panema, et seda kuhja eest ära saada. Siin oli ikka esimestel päevadel hullumaja,” viitab Veskimeister nüüdseks tühja põrandapinna poole.

Praeguseks on Omniva suurema osa kuhjast jõudnud laiali jagada. Enamvähem oleme siin jõudnud selle kuhja eest ära toimetada. Uue liini vigade arv on kolme nädala jooksul langenud 15 protsendi peale.

Veskmeistri sõnul on inimeste pahameel arusaadav. Omniva juhatuse liige rõhutab siiski, et tegemist ei ole kuritahtliku laiskusega. „Midagi ei ole valesti planeeritud ega programmeeritud. Tarkvara ja liini seadistusega peab mängima, et vead ära parandada,” selgitab Veskimeister. „Iga päevaga läheb see protsent paremaks. Need kuhjast tekkinud vead on meil aga ikka veel süsteemis.”

Millal see jama lõpeb? 

„Inimene võib küsida, millal teil see jama lõpeb?” sõnab pakiäri valdkonna juht. „Selle kohta saame vastata, et 95-99 protsenti suudame juba täna kliente teenindada nii, nagu oleme lubanud. Aga selle paari protsendi pärast, kelle teenus võib viibida, ei saa me lubada, et täna enam probleem ei ole. Sest homme võib jälle ilmneda mõni juhtub, ja öeldakse, et me valetame. Sellepärast valime oma lubadusi väga hoolikalt.”

Omniva esmalubadus on, et tavapakk jõuab kohale järgmisel päeval. „Aga aasta lõpuni, kuna jõulud on tulemas, ei saa me kindlasti lubada, et kõik pakid järgmisel päeval kohal on. Kindluse mõttes ütleme, et üldjuhul üks päev, suurem osa kahe-kolme päevaga. Üksikutel juhtumitel ka kauem,” sõnab Veskimeister.

Probleem on ka ülekoormatud pakiautomaatides, mistõttu Omniva on paigaldanud juba 100 uut pakiautomaati. „Need on samas pooltühjad, kuna kasutajad ei oska sinna veel saadetisi tellida,” märgib Veskimeister ning paneb klientidele südamele, et nood vaataksid Omniva kodulehelt pakiautomaatide uusi asukohti. „Kui kliendi juurde on lähemale pandud pakiautomaat, siis on väga suur tõenäosus, et ta saab selle paki kiiremini kätte.”

Omniva töötajad on viidud viimase piirini 

Sorteerimiskesuses töötab igapäevaselt 60 inimest. Hooajalise tööjõuna on juurde võetud 20-30 paari abikäsi. „Meil on kontori poole peal saada inimest, kes on samuti abiks käinud.”

Veskimeistri sõnul töötavad inimesed viimase piiri peal. „Kõnekeskustes saavad meie inimesed nii palju negatiivset tagasisidet, et oleme neile appi palganud psühholoogilise nõustaja. See küll ongi nende töö, aga kuna see mass on lihtsalt nii suur ja iga kõne, mis tuleb, on ründav, peame ka neid hoidma.”

„Meil on väga piinlik, et sellised asjad on juhtunud, aga oleme väga kindlad tuleviku suhtes, et ilma selliste uuendusteta ja investeeringuteta Eesti e-kaubanduse toimimist tagada ei saa. Käsitsi ei ole nii suuri mahte enam võimalik sorteerida. Peame selle valusa aja lihtsalt üle elama. Me oleme süüdi, me vabandame kõikide ees, kes on kannatanud."