Madis Räästas aka Baari-MadisFoto: Erakogu
Jõulud
2. detsember 2018, 10:45

BAARI-MADISE BLOGI | Kui tahate tasuta jõulukinke, siis nuruge neid Mallukalt või Alasti Juurviljalt (7)

"Pole midagi kallimat, kui tasuta kingitus" - Michel de Montaige.

Kõik kingitused on ju tasuta, kui ollakse saaja rollis. Või siis mitte? Kingitused on nii toredad juuuu! Nende pärast pea murdmine ja hankimine omakorda veits tüütu. Samas neid vastu võtta ja avamine, koos õnnitlustega, võrratu tegevus.

Mulle väga meeldib üllatada inimesi väikeste meenetega. Seega Carlos Ruiz Zafóni tsitaat "Kingitusi tehakse kinkija rõõmu, mitte saaja teenete pärast", peab minu puhul igati paika. Mulle ei meeldi kinke saada. Ausalt. Asjadel pole minu jaoks vähimatki väärtust.

Sünnipäev sai just läbi ning tuba täitus lillede ja kingitustega. Viga oli see, et ma ei öelnud, mida ma päriselt tahan. Nüüd on mul kaks ühesugust raamatut, hunnik kinkekaarte, ohtralt veini ja muud pudi-padi. Ma ei ela ju Tallinnas, seega pole mul võimalik oma kinke ostukeskustes realiseerida. Annan need viisakalt edasi vennale jõuludeks. Tal aega ringi tuuseldada ja neid laiaks lüüa.

Raamatuid võin pisut otstarbekamalt kasutada. Köögilaud lonkab veidi, saan lõpuks tasakaalu panna. Talv tulekul ja eneseabi raamatud on tõesti kasulikud. Rebin lehti välja, et kaminasse kiiremini tuli alla saada. Mõnus on praksuva leegi kumas kingituseks saadud veine limpsida.

Samas, alati saab ebavajalikke asju ka eBay`s edasi müüa nagu Värske Kapsas, või mis ta nimi nüüd oligi, tegi. Ah, Paljas Porgand oli vist see tšikk, kes oma blogipostituste eest saadud trenniriideid edasi müüs. 

Mulle ei meeldi ka see, kui mulle raha ümbrikus kingitakse. Alati on veider tunne neid avada ja siis lugeda, kui palju keegi raatsis anda. Ja kunagi ei tea, mis on see õige summa, mida ise sinna ümbrikusse panna. Vähe sellest, hakkan kohe kahtlema ka sõpruses, kui lähedasem semu annab vähem, kui mõni poolkõva joomakaaslane. 

Mul on küll asju, mida ma himustan, kuid ma tahan need ise osta ja seda enda teenitud rahaga. Siis on nad justkui väärtuslikumad. Kingiks saadud kallitesse asjadesse suhtun, et kergelt tulnud, kergelt läinud. Nii et Antony Moratot ja Pierre Darred paluks mulle mitte kinkida. Ostan need ise. Tänavu kinkisin endale sünnipäevaks Louis Vuittoni käevõru. Olen selle igati ära teeninud. Maksis küll ühe puhkusereisi, aga ma nii tahtsin seda.

Üldiselt olen alati teinud kindla nimekirja asjadest, mida himustan. Siis ei pane keegi mööda. Viimased aastad olen palunud head veini ja šampi kinkida. Ja seda lihtsal põhjusel. Et see koos kinkijatega ka ära juua. Kõik rahul ja hea tuju ka peo lõpuks garanteeritud. 

Aga nüüd, kus ma enam Eestis ei ela ja olen perest ja sõpradest eemal,  
on minu jaoks kõige ideaalsem kink koos veedetud aeg lähedastega. Ma tean, et see kõlab sama imalalt kui Ricardo armastus Rosa vastu "Metsikus Roosis", aga nii see on. Õnneks on veel ka üks sõber Tallinaase jäänud, kes julgeb minuga isegi väljas käia, kui kodumaad väisan. Parim kink on emotsioon, mida  
saan oma inimestelt.

Jõuludki on taas nii ootamatult saabunud. Ma pole selleks veel valmis. Olen eelmisest aastast saati neid pühi oodanud, aga nüüd, kus aeg käes, olen   
paanikas. Õnneks aega veel pea kuu, et siis koos teiste paanikas inimestega viimasel hetkel hüsteeriliselt mööda ostukeskusi joosta.

Ega meist keegi ju ei tea, millal need jõulud nurga tagant välja kargavad, et saaks rahus ettevalmistusi teha. Armsad sõbrad, tehke oma kalendrid õige koha pealt lahti, seal on ju kõik selgelt kirjas.

See on aeg, millal ämmad tulevad kootud sokkidega, vanaema luristab maasikalikööri, lapsed topivad oma haisvaid susse aknalauale ja mammad-papad teesklevad päkapikuks olemist ning jõuluvana kostüümis vanaisa lõhnab Grantsi viski järgi. See on IGA-AASTANE trall. Kordan - IGA-AASTANE! Pole mõtet teha lolli nägu, et te ei teadnud.

Ja siis see igihaljas küsimus mida kinkida.  Ma kindlasti ei joondu selle Alasti Juurvilja järgi. Kuigi ma nõustun selle osaga tema mõtetest, mida ei ole sobilik kinkida. Aga siiski, kulla Külmetav Porgand, mis sul arus oli, kui seda listi tegid!? Kõigepealt, kust jookseb piir odava ja kalli kingi vahel? Kas tõesti peab kaks krediitkaarti ära nullima ja üüri maksmata jätma, et lõhnaõlil ja dušigeelil oleks raha maitse man. Igaüks ostku ikka oma võimaluste järgi.

Ja riided... Kammooon! Kui on ikka korduvalt vihjatud, et tahetakse seda üht ja ainsat kampsunit, mis Kaubamaja vaateaknal ilutseb, siis miks mitte. Naisel ju hea meel, kui ta ei ole pidanud oma närust sekretäri palka selle peale raiskama, vaid hoopis mees suutis kašmiiriku oma garaaži hankimiseks kogutud rahade eest osta. Inimesed on erinevad ja maitsed samuti. Kingituste puhul tuleb jälgida sisetunnet, mitte teiste inimeste lollakaid soovitusi.

Päeva lõpuks ei ole tähtis, mida kingitakse. Kui see tuleb südamest, on sellel vägagi suur väärtus. See reegel ei kehti loomulikult kullakaevajate puhul. Maailmas pole nii palju asjugi, et nende jalgevahe magusaga täidetud saaks.

Nii et, kaasmaalased, tormake juba praegu ostma! Minult allahindluskuponge ja koode ei maksa loota. Kirjutage Marimellile, Mallukale või Riivitud Redisele aka Paljale Porgandile. Neil tasuta asju jalaga segada. 

Mõnusat pühadeaja ootust teilegi!