"Nurri on toakass juba aastaid-aastaid. Kui väljas käime, siis rihmaga," ütleb kassi omanik Veronika. "Sügise hakul vahetasime elukohta, kui kolisime majast korterisse. Korteri uks, kui seda lukku ei pane, kipub aga lahti vajuma. Mitu korda pääses ta nii korterist välja, aga saime alati kätte. Aga ühel päeval septembri lõpus-oktoobri alguses enam ei leidnud."
Pere oli murest murtud. Kassi otsiti pikalt taga, aga Nurrit polnud kuskil. "Me juba arvasime, et ju keegi võttiski ta nüüd endale ja ega me saagi teda tagasi," tunnistab Veronika.
"Kuigi tema iseloomu tundes arvasin, et sellel inimesel saab väga raske temaga olema. Ta üpris tugeva iseloomuga kass. Küll hästi memmekas aga samas võimukas ja kuri," hakkab naine naerma.
Mures lapsed: üksinda hulkuv kass
Nurri sihiks oli aga pealinna vallutamine. "Ta sattus meie juurde täpselt 13. novembril, kui kaks tüdrukut tulid ja ütlesid, et leidsid kiisu ja palusid kiipi kontrollida," teatab töötaja Västriku loomakliinikust, kuhu Nurri toodi.
Kiipi Nurril polnud. "Panime talle siis käpa ümber lillat värvi sideme kuhu panime kirja "palun kiibi mind" ja palusin lastel kass tagasi viia sinna, kust nad ta leidsid, kuna ta tundus täiesti toakass olevat. Veidi küll räsitud, puugine ja kakelda saanud aga toakass."
Järgmisena astus loomakliiniku uksest sisse väike poiss, kass kaenlas. "Ütles, et vaja kiipi kontrollida," meenutab loomakliiniku töötaja. Kassi käpa ümber oli aga juba tuttav side, mis oli veidi aega varem sinna juba pandud.
"Palusime siis uuesti kass leitud kohta tagasi viia. Ehk läheb koju aga siis keeldus loom juba lahkumast ja nii ta meil siia jäigi," hakkab töötaja naerma. "Vaatasime ta siis ilusti üle, tegime ilusti korda ning jätsime enda juurde ning hakkasime talle kodu otsima."
Taasavaldatud postitus viis asjaosalised kokku
Pilt Nurrist postitati loomakliiniku Facebooki lehele. "Postitus aga minuni ei jõudnud," tunnistab Nurri omanik Veronika. "Alles nädal-paar tagasi käis mu oma sõbranna samas kliinikus oma tuhkruga operatsioonil ja siis hakkas ta kliinikumi Facebookis jälgima. Täna hommikul saatis ta mulle siis pildi: see on ju sinu Nurri! Ma siis kohe helistasin sinna kliinikumisse, saatsin veel enda poolt mõned pildid sinna ja kõik klappis! Ongi minu kass!" rõõmustab naine.
Västriku loomakliinik ütleb, et postituse staatust uuendati lootuses, ehk saab Nurri pühadeks ikka oma koju. "Ja läks hästi, saigi," rõõmustab kliiniku töötaja. "Väga tore lugu! Me oleme kõik nii rõõmsad siin. Õnnepisarad täiesti!"
Täna pärastlõunal sõideti koha ka Nurrile Tallinnasse järgi. "Kass tundis me kohe ära. Tegi häält ja limpsis kätt, mida talle meeldib teha," ütleb ta.
"Aga see vahemaa on jah üle 50 kilomeetri. Me elame Raplas ja see, kuidas ta Tallinnasse sattus, sellest mul pole isegi õrna aimugi! Kuidas ta nii kaugele jõudis? Eriti vaadates seda Tallinna liiklust, siis kuidas ta seal ellu jäi?" mõtiskleb ta.
"Ma ise pakun, kui ta oli veel õline ka oli leidmise ajal, et äkki läks mõne suurema auto alla ja sõitis sellega Tallinnasse ära. Kui ta oli veel kassipoeg, siis ta läks mul ka ühel korral äia auto alla ja sõitis mitmeid-mitmeid kilomeetreid Raplast välja. Äi käis poes ja kass oli koguaeg seal auto all ja tuli pärast koju ka tagasi," meenutab naine. "Aga et nii kaugele, seda ma poleks elusees uskunud."
Kommentaarid