Koti- ja karbikujulised ehted jõudsid Saksamaalt Eestisse 20. sajandi alguses. Klantspildiga laastudest punutud korvike peitis endas tavaliselt kaht üllatuskommi. Foto: Aldo Luud
Allan Espenberg, Aigi Viira 14. detsember 2018 20:30
Sõltumata sellest, kas esimesena ehtisid kuuse Tallinna või Riia mustpeade vennaskonna liikmed, räägivad säilinud dokumendid, et need puud olid kaunistatud tõrvikute, paberist rooside või õuntega. Millise arengu on aga kuuseehted läbi teinud edaspidi?

Sõltumata sellest, kas esimesena ehtisid kuuse Tallinna või Riia mustpeade vennaskonna liikmed, räägivad säilinud dokumendid, et need puud olid kaunistatud tõrvikute, paberist rooside või õuntega. Millise arengu on aga kuuseehted läbi teinud edaspidi?

Mustpeade vennaskonna kuused, mille kohta ajaloolane Jüri Kuuskemaa on leidnud sobivalt tõlgendatavaid viiteid Tallinna vennaskonna 1441. aasta majanduskulude raamatust ja lätlased Riiast 1510. aastast, olid puud, mida mitme mehega linnaväljakule kanti, et siis nende ümber juua ja tantsida.

Rikkama linnarahva tubadesse hakkasid jõulukuused siginema alles 18. sajandi lõpus Saksamaal, kust see komme 19. sajandi algul mõisate kaudu ka Eestisse jõudis. Talutarre sisenedes tõrjusid kuused sealt välja ka varem jõuluks tuppa tassitud õled.