Triinu-Mari Ots tõdeb, et pühadeaegne ülesöömine on seotud nii emotsionaalsete kui ka seltskondlike põhjustega. „Eestlastele on omane pidude ajal ikka koos istuda ja laud peab olema lookas, suur osa jõulutraditsioone on seotud toidu tegemise ja söömisega. Lisaks on jõulud alati aeg, kui inimesed rohkem kokku saavad – just rahulikus koduses õhkkonnas ja ühissöömine on oluline osa koosolemisest,“ mõtiskleb Ots.
Samal teemal
Ka emotsionaalses plaanis on inimesed harjunud jõulude ajal endale rohkem lubama. „Paljud spordiklubide reklaamidki on üles ehitatud aastaalguse uue eluga – et suurest pühadesöömisest taastuda. Ka see annaks justkui õigustuse, et kõik ju söövad jõulude ajal palju,“ leiab Ots.
Perearsti hinnangul võibki jõulude ajal süüa kõike, kuid jälgida tuleks koguseid. „Eestlaste traditsiooniline jõululaud ei ole ebatervislik – nii mulgikapsas kui ka kartul ja verivorst on tavalises koguses täiesti head ja kiudainerikkad toidud. Ka väike tükk sealiha ei tee halba, kuid kõrge kolesteroolitaseme korral tasub rasvane sealiha vähemrasvasema kana või kala vastu vahetada,“ soovitab Ots. Loomulikult tuleks jälgida, et toidulaud oleks mitmekülgne ning sisaldaks ka köögivilju ja salateid.
Jõulude ajal võivad ägeneda kroonilised haigused
Triinu-Mari Ots nendib, et ülesöömist tuleb ette ja sel puhul ei pea liialt muretsema. „Juba söödud toit tuleb lihtsalt ära seedida. Tavapärases ülesöömise olukorras ei soovita ma ka oksendamist esile kutsuda ning liigne toit välja oksendada. Tõsi, ülesöömine on sageli olukord, mis võib vallandada okserefleksi ja makku mitte mahtuv toit tulebki lihtsalt tagasi,“ selgitab Ots.
Siiski võib ülesöömine põhjustada ka suuremaid vaevusi: jõuluajale on iseloomulikud krooniliste haiguste ägenemised, mille kutsuvad esile kõrvalekalded igapäevarežiimis ja toitumises. „Nii võib jõulude ajal näiteks diabeet dekompensatsiooni minna – piisab rohkest mandariinide söömisest, et diabeetiku veresuhkur hakkaks tõusma. Samamoodi võivad ägeneda südamehaigused ning igapäevase dieediga ohjeldatud kolesteroolitase on pärast pühadesöömingut tavapärasest kõrgem,“ toob Ots näiteid.
Perearsti sõnul kipuvad endast tunda andma seedetrakti- ja sapihaigused. „Sapihaigused ägenevad sageli pärast rikkalikku jõulusööki – näiteks kui sapipõis on eemaldatud, ei ole organismil reservuaari, kust sappi suuremates koguses rasvase toidu seedimiseks seedetrakti saata. Korralik jõuluõhtusöök võib nendel inimestel suuri kõhuvaevusi põhjustada,“ selgitab Ots. Sageli diagnoositakse esmane sapikivitõbi just suuremate söömingute järel, kui sapipõie kontraktsioonidest tingitud kivide liikumine põhjustab põletikku ja valusid.
Äge kõhunäärmepõletik on aga tihti seotud ülesöömise- ja ülejoomisega. „Pankreatiit põhjustab tõsist ülakõhuvalu ja see on jõulude paiku üks sage EMOsse pöördumise põhjuseid,“ hoiatab Ots.
Liiguta end ja söö midagi kerget
Loomulikult tasub jõulude ajal liikuda nagu tavaliselt. „Miks mitte teha jõuluaegsest koosviibimisest hoopis uus traditsioon, kus minna koos matkama või muul moel liikuda? Ka liigsöömise korral on liikumine hea võimalus enesetunne paremaks teha, seega võiks pärast jõulusööki minna väiksele jalutuskäigule,“ autleb Ots. Ometi hoiatab ta, et liiga täis kõhuga ei tasu intensiivset treeningut ette võtta – sel puhul tegeleb suur hulk organismi ressursist seedimisega ning jõuvarud on suunatud mujale.
„Kui inimene teab, et tal on seedehäired, olnud probleeme sapipõie või kõhunäärmega, võib arst soovitada ensüümpreparaate, mis soodustavad teatud juhtumitel seedimist. Ka maksatööd toetavad preparaadid võivad olla abiks, kuid neid soovitan samamoodi vaid arsti nõuannete järgi tarvitada,“ märgib ta.
Ülesöömine ei too kohe ülekilosid
Perearst Triinu-Mari Ots toonitab, et üks ülesöömine ei too kaasa lisakilosid. „Ajutine kaalutõus jõulujärgsel hommikul on tavapärane, kuid enamasti on see siiski vedeliku arvelt ning kaob sama kiiresti kui tuli – juhul kui edaspidi tavapärast toitumist jätkata."
5 KOMMENTAARI