Tegu on nugiselõksuga, mis seatakse ülesse spetsiaalsesse kasti, kus on sööt sees. Ilves läks ilmselt uudishimust sööta uurima ning jäi lõksu vahele. Ilvest sellega mõeldud püüda ei olnudki.
Ära karda, jalgupidi sa kuhugi raudu kinni ei jää. Ära lihtsalt oma kätt kuskile kasti metsas topi.
Kui aga seesama ilves oleks mõne kitsetallekese maha murdnud ja pool rümpa kuhulegi vedelema jätnud, oleksid kõik "kiisumiisu" kommentaarid teistsuguse alatooniga.
Talupidaja loomaksvataja.27. detsember 2018, 11:10
Ma vaatan siin suured loomahaletsejad aga kes minu loomi haletseb kui sügisel oli nädalas 4 lammast 2 vasikat maha murtud. Mitmel lehmakesel oli tagupool küljed, udar ära lõhutud. Ilves lambaid ei murra võtab meelsasti vasikat. Hunt võtab lambaid. Siin ma vaatan on isegi ähvardused, no kui nii siis ka mina hoiatan. Kui on eramaa siis minu maale keegi jalga ei pane, kaob nagu Võru poiss kadus. Minu maapeal on minu loomad, ilvesed hundid jne ja teen mis tahan. Nii, et võte teatavaks suured loomaarmastajad haletsejad, võin teile anda hundi ilvese nahku ja kui teil sugulased soovivad saavad ka tei
kes see mölakast pede neid püüniseid üle seab ???
küllap kohalikud teavad.meie kandis jumindal oli ka kunagi üks salakütt ,liiva-vello, kes püüniseid armastas üles panna.lubasin ta vagaseks teha kui metsast veel mõne püünise leian.igal juhul suri varsti ära.ilmselt karma.
Mul on ka ilvesest kahju, aga lisaks siia veidi infot, sest kaaskommenteerijad seda ei paista teadvat:
Nende raudadega püütakse nugiseid. Ja nugiseid on vaja püüda, et metsas tetri ja muid linde rohkem oleks. Sellised rauad on täiesti seaduslikud. Need tuleb küll kasti panna, kuhu loom siis sööda lõhna peale sisse läheb ja surma saab. Ilma kastita need rauad ei püüagi. Lubatud ongi ainult sellised püünised, mis kohe tapavad või sellised, mis üldse ei vigasta (puurid). Seekord oli lõks ilmselt halvasti üles seatud või oli ilves nii kaval (või rumal), et ronis käpaga proovima.
Need rauad sai ilves ilmselt omale jala külge nugisele pandud lõksust sööta välja õngitsedes. Ükski pisutki aruraasukest omav jahimees ei pane püünisraudu maha, neid eelnevalt kasti panemata. Tavaliselt pannakse need kõrgemale puutüve külge, et koerad ja kassid neisse sattuda ei saaks. Kusjuures püünis peab olema tähistatud jahimehe jahitunnistuse numbriga.
See kes pani püünise üles,tuleks talle endale raud ümber jala panna nii,et ta mitte kunagi ei saaks seda lahti,las mõnuleb,vot sellest inimesest mul kahju ei ole.
Kuri inimjätis, kes rauad püüdma pani, et jõuluajal metsarahvast piinata ja põrguvalu teha, tema järeltulijad nüüd võivad imestada, miks neljandasse põlve ei lahku tervest suguvõsast haigused ja õnnetused, ei puudu vigaselt (jäsemeteta) sündinud ja elupäevad kiunujad ja mööda maad roomajad.
See heategu läks nii hinge , et ladistasin nutta. Olen tänulik päästjatele ja paluks ka teadet , kuidas loomakesel läheb. Kui vaja abi , siis andke teada , kuhu raha saata- ka loomad vajavad abi ---- neil ei ole ju haigekassat. Tänud.
Tore, et veel selliseid inimesi leidub. Kui aga Jõulurahust rääkida, siis Emmaste noortele Hiiumaal ei ole seda küll selgitatud. Esimesel Jõulupühal oli paugutamist nagu aastavahetusel
KOMMENTAARID (38)