Ded Moroz  ja  SnegurochkaFoto: Vida Press
Jõulud
29. detsember 2018, 00:03

SUUR NÄÄRIÜLEVAADE | Igal rahval oma näärivana

Venemaa elanike jaoks on aastavahetusel peamiseks üleriigiliseks tegelaseks Näärivana ehk Ded Moroz. Kuid ta pole Venemaal üksi – paljudes Venemaa rahvusvabariikides ja -regioonides on kohalikud näärivanad, kes erinevad üksteisest oma kostüümide, väljanägemise, elupaikade ja atribuutide poolest.

Venemaa elanike jaoks on aastavahetusel peamiseks üleriigiliseks tegelaseks Näärivana ehk Ded Moroz. Kuid ta pole Venemaal üksi – paljudes Venemaa rahvusvabariikides ja -regioonides on kohalikud näärivanad, kes erinevad üksteisest oma kostüümide, väljanägemise, elupaikade ja atribuutide poolest.

Veliki Ustjugi linnas resideeriv ülevenemaaline näärivana Ded Moroz on hea võlur, kes annab headele lastele kinke, aga sõnakuulmatuid karistab. Slaavi mütoloogias oli Ded Moroz tegelikult jube ja ilge kuju, kellega hirmutati lapsi ja kellelt midagi head loota polnud. Kohustuslikuks uusaastategelaseks muutus Ded Moroz alles 1930. aastatel Nõukogude Liidus, kui kurjast mehest tehti hea.

Alguses oli nõukogude võim jõulude ja sellega kaasneva vihane vastane. Kõik muutus aga 1935. aastal, kui parteiajalehes Pravda ilmus artikkel, milles tehti ettepanek korraldada lastele uusaastapidustused. Esimest korda ilmus Ded Moroz praeguses väljanägemises rahva ette 1937. aastal Moskvas suures Kremli palees toimunud nääripeol. Tollal mõeldi talle välja ka saatjanna, kelleks sai Lumehelbeke (Snegurotška). 

Edasi lugemiseks: