TERVISESPORTLASTELE: milliseid verenäite uue aasta alguses kontrollida?

Sportimise, tervisliku toitumise ja hea füüsilise ning vaimse enesetundega seotud uusaastalubadused on vaieldamatult ühed populaarsemad. Informatsiooni, kuidas ja kui palju treenida ning mida ja millal süüa, on väga palju ja endale sobiva leidmine võib osutuda takistuskiviks. Et uusaastalubadus ei jääks vaid paberile, võiks alustada verepõhistest tervisenäitajatest. Erinevate analüüside abil saab oma tervislikust seisundist põhjaliku ülevaate, jälgida treeningkoormuse optimaalsust ja toitumise mitmekesisust ning ennetada paljusid terviseriske. Tulemuste põhjal saab otsustada kas ja milliseid samme tuleks alanud aasta jooksul oma tervise nimel astuda.

Meditsiinilabori SYNLAB laboriarst dr Anneli Raave-Sepp, kes nõustab paljusid tipp- aga ka harrastusportlasi ning ise laborisse tervisekontrolli pöörduvaid tervisehuvilisi, soovitab tervist regulaarselt kontrollida: “Lepi iseendaga kokku konkreetne aeg või sündmus, millal või millega seoses oma tervist kontrollid. Paljudel on selleks näiteks uue aasta algus.” Samuti lisab ta, et üldist tervisekontrolli on hea teha regulaarselt just sel samal kindlal ajal. Nii on tervisekontrolli aega hea meeles pidada ja mis olulisem, tulemuste võrdlusmoment on parem. Üks kuni kaks aastat on piisav intervall tervisekontrolli teostamiseks, kui ei ole suuremaid tervisemuresid ja –riske.

Milliseid näitajaid kontrollida?

Laboriarstid koos tunnustatud spetsialistidega on toonud välja 13 analüüsi, mida võiksid oma tervise osas aasta alguses kontrollida:

1. hemogramm annab ülevaate organismi üldisest tervislikust seisundist ja näitab spordisooritustel vajaliku hapniku transpordi võimekust ning orienteeruvat vedeliku tasakaalu kehas;

2. ferritiin peegeldab organismis olevaid rauavarusid. Rauapuudusel halveneb lihasjõudlus ja sooritusvõime. See on abistav analüüs nt väsimuse, nõrkustunde, isupuuduse ja külmakartuse põhjuste väljaselgitamisel;

3. C-reaktiivne valk võimaldab tuvastada põletikke ja lihaskoe kahjustusi;

4. glükoos näitab süsivesikute ainevahetuse ja organismi esmase energiaallika seisu;

5. glükohemoglobiin on diabeedi (suhkruhaiguse) diagnoosimise ja jälgimise marker, mis võimaldab kindlaks teha ka inimesi, kellel on kõrgenenud risk diabeedi tekkeks;

6. kolesterooli kõrgenenud sisaldus veres on oluline südame- ja veresoonkonna haiguste riskifaktor;

7. HDL-kolesterooli ülesandeks  on kolesterooli tagasitransport kudedest maksa. “Heaks kolesterooliks” kutsutaksegi seda põhjusel, et HDL-kolesterool aitab eemaldada verest üleliigset kolesterooli ja läbi selle vähendada ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise arenemist. Mida kõrgem on HDL-kolesterooli tase, seda väiksem on risk südame isheemiatõve tekkeks;

8. LDL-kolesterooli ülesandeks on kolesterooli transport kudedesse. LDL-kolesterooli nimetatakse “halvaks kolesterooliks”, kuna see salvestab üleliigse kolesterooli veresoonte seintesse, soodustades sellega atroskleroosi ja südame-veresoonkonna haiguste teket. Kõrgenenud LDL-kolesterooli väärtused on üheks südamehaiguste riskifaktoriks;

9. triglütseriidid on oluline energia varuallikas organismis. Kui vereringes on triglütseriidide liig, talletatakse osa neist rasvkoesse. Triglütseriidide sisaldus veres võib olla tõusnud diabeedi, kilpnäärme alatalitluse, alkoholismi, pankreatiidi, krooniliste maksa- või neeruhaiguste korral;

10. alaniini aminotransferaasi (ALAT) taseme tõus organismis võib esineda erinevate maksahaiguste esinemise, ülekaalulisuse, alkoholi ja teatud ravimite tarvitamise, tõsiste põletuste, skeletilihaste kahjustuse ja tugeva füüsilise koormuse korral;

11. kreatiniin aitab hinnata neerude töö efektiivsust. Tema tase veres tõuseb juhul kui lihased ei saa piisavalt koormusest taastuda. On loomupäraselt kõrgem kui anaeroobse treeningu osakaal on aeroobsest suurem;

12. TSH ehk kilpnääret stimuleeriv hormoon võimaldab hinnata kilpnäärme talitlust. Kõrge TSH näitab enamasti kilpnäärme alatalitlust, madal TSH ületalitlust;

13. vitamiin D normis tase tagab tugevad luud, annab lihasele suuruse, jõu, reaktsiooniaja, koordinatsiooni ja vastupidavuse. Madalat taset seostatakse ka mitmete haiguste, nt südame-veresoonkonna haiguste, kõrgvererõhutõve, diabeedi  jt tekke kõrgenenud riskiga.

Verepõhine tervisekontroll on aluseks parema enesetunde saavutamisel, sisendiks treening- ja toitumisplaani koostamisel ning terviseriskide vältmiseks.