Spetsialist soovitab: kuidas ehitada oma koju parim saun (4)

Sauna ehitamist või renoveerimist alustatakse mõistagi planeerimisest. Mõnikord on ruum juba olemas ning dikteerib ülejäänu. Saunamaja eraldi ehitades on võimalik planeerida leili-, pesu- ja puhkeruum perele sobiva suurusega. Kui muus osas on saunamaja ehitamine võrrel­dav suvila ehitamisega, siis erilist­ ­tähelepanu vajavad küttesüsteem, ventilatsioon ning leiliruumi sisustamiseks kasutatavad materjalid.

Iga puit ei sobi sauna

Leiliruumi laudis peab olema kuuma- ja niiskuskindel. Kõige sagedamini kasutatakse sauna voodriks haaba, leppa või termo­töödeldud haavast laudu. Termotöötlus teeb laua küll kallimaks, aga parandab puidu pehkimis- ja ilmastikukindlust ning soojusisoleerivust, samuti tekib siis vähem probleeme niiskusest tuleneva paisumisega. Ka lava ehitamiseks kasutatakse enamasti lepa- või haavapuitu. Okaspuulauda saunas ei kasutada, isegi mitte voodrina, sest kõrge temperatuuri juures hakkab vaik mööda seinu alla voolama.

Sauna puitpindu ei tohi lakkida ega värvida. Enamasti jäetakse need viimistlemata või kasutatakse spetsiaalseid sauna mõeldud viimistlusmaterjale – saunavaha või saunasuppi, mille eesmärgiks on niiskeid pindu kaitsta ning mustust ja vett hüljata. Laudise eluea pikendamiseks võiks pärast iga saunaskäiku saunalava puhtaks teha – pühkida sealt maha nii viha­lehed kui ka kehamaskidest tilkunud muda ja sool. Lisaks on tarvis pärast saunatamist ruumi uksed ja aknad avada, et niiskus välja pääseks.

Puu- või elektrikeris?

Kui laudis on valitud ning hooldusnipid teada, võib edasi liikuda olulisima ehk kerise juurde. Kerise valikul on esmatähtis lähtuda sauna suurusest ning võimalustest. Tavaliselt on elektrikeris kasutuses linnakodu saunades ja puukeris on omakorda esimene valik maakodus. Kerise puhul kehtib reegel, et mida suurem leiliruum, seda võimsam peab olema keris, sest nii saab sauna mõistliku ajaga kuumaks kütta. Ka akna olemasolu leiliruumis nõuab võimsamat kerist, sest väljast sisse imbuv külm õhk pärsib ruumi kuumakskütmist.

Puukerist saab kasutada igas leiliruumis, millel on olemas korsten või korstna paigaldamise võimalus. Puukerisel on elektrikerise ees mitmeid eeliseid – see loob õige eestlasliku saunameeleolu ja aitab kaasa paremale õhuvahetusele leiliruumis. Tule praksumine saunaahjus ning valgusmäng läbi klaasukse on elamus, mida iga saunaline oskab hinnata. Kindlasti on puudega kütmine ka oluliselt soodsam kui elektriküte. Samas kipub puukerise puhul nõrkuseks olema pikem ja tülikam kütmine. Teisisõnu: sauna kuumaks ajamiseks kulub rohkem aega, enda tööpanust ning ka kütmise kogemust. Puukerisega on keerukam hoida ühtlast temperatuuri, sest kütmisel on vaja arvestada puude kogust ja kerise suurust, et sobivat temperatuuri saavutada.

Elektrikeris pakub kasutajale suuremat mugavust, sest selle kütmine on lihtsam ning taimeriga saab ajastada sauna kütmise täpselt sobivaks kellaajaks. Elektri­keris tagab kogu saunaskäigu ajaks ühtlase soojuse, sest kerise termostaat kontrollib määratud temperatuuri jooksvalt ning kütab vastavalt vajadusele.

Elektrikerist valides on võimsuse arvutamiseks lihtne valem: nii suur, kui on sauna kubatuur, tuleb valida ka elektri­keris. Näiteks 8-kuupmeetrisesse sauna sobib 8-kilovatine keris. Kui sauna mõni sein on soojustamata telliskivi või klaasiga kaetud, siis lisandub kerise võimsusele niisama palju kui sauna mahu suurendamine 1,2 kuupmeetri võrra iga ruutmeetri kohta. Üldreegel on, et nii palksein, kivi, klaas kui ka lihtsalt isoleerimata sein vähendavad kerise võimekust.

Tähelepanu kerise lisadele

Elektrikeriste valik on poodides oluliselt laiem ja valida saab põneva disainiga tooteid ja lisafunktsioone. Kui üldiselt loetakse elektrikerise miinuseks asjaolu, et see kuivatab kõrgel temperatuuril sauna­ruumi õhku, siis osal tänapäevastel keristel on kaasas aurusti, mis võimaldab ühe nupuvajutusega saada harilikust leilisaunast mõnusa aurusauna. Kui valida mudel, millel on suur kerisekivide maht, tagab niiske sauna ka see, kui kerist kasutada madalal temperatuuril ning ilma aurustita.
Sisekujunduses võidutseb juba mõnda aega looduslähedus, mistõttu on kõige populaarsemad kõrged tornkerised, kus on vähe metallpinda ja palju kive.
Kui keris on paigas, siis ei tohi unustada selle hooldust. Kerisekive võiks kodusaunas­ ümber laduda või välja vahetada korra aastas. Kerist saab puhastada tavalise sooja seebiveega. Kui elektrikerisel lähevad katki elektritennid, tuleb need kohe välja vahetada. Puukerise korstnaga ühendusi tuleb lasta korstnapühkijal kontrollida ja puhastada igal aastal. Kui keris on õigesti paigaldatud ja korralikult hooldatud, on saunaga kaasnev tuleoht viidud miinimumini.

Õhk peab liikuma

Sauna toimimise seisukohast on oluliseks võtmesõnaks ventilatsioon. Ühtlase leilitemperatuuri hoidmiseks on mõistlik teha õhu mehaaniline sissepuhe kerise kohale, kuna ülemiste kihtide allasurumine aitab vältida erineva temperatuuriga õhu kihistumist.

Samas sõltuvad iga konkreetse sauna puhul head lahendused nii sauna suurusest, kerisest kui ka leiliruumi omapärast, seega tasuks eelnevalt nõu pidada spetsialistiga. Puukerisega saun tagab ise parema ventilatsiooni, samas kui elektrikerise tekitatud soojusenergia lihtsalt pööritab leiliruumis olevat õhku, aga ei taga õhu vahetust.

Eriti suurt rõhku tuleb ventilatsioonile panna keldritesse rajatud saunade puhul. Sealgi on mitu võimalust: lihtsaima puhul juhitakse õhk pesuruumi, kust on loodud omakorda äratõmme. 

Puukeris on number üks valik maakodus: loob meeleolu, aitab kaasa õhu vahetusele leiliruumis, on elektriküttest odavam.

Elektrikeris sobib rohkem linnakoju: on mugavam, kütmine on taimeriga ajastatav, kütab vajaduse järgi.

Saunatarkus:

• Okaspuu sauna ei sobi, sest kuuma käes hakkab vaik mööda seina alla voolama.
• Sauna voodriks on enamasti haab, lepp või termotöödeldud haavalaud.
• Sauna puitpindu ei tohi lakkida ega värvida – jäta need kas viimistlemata või kasuta näiteks spetsiaalset saunavaha.
• Mida suurem leiliruum, seda suurem peab olema keris.