KODUKIRI TULETAB MEELDE: maitsetaime- ja salatimajandus tuleb kolida õuest soojemasse kohta!

Hoolimata sellest, et tubane soojus meenutab suve, peab taimekasvatust harrastades meeles pidama, et päris ilma lisahooleta ei taha see hästi edeneda.

Külvamine

Kuna iga järgmine päev on eelmisest sutsu­­­­ke lühem, siis pika idanemisajaga seemnetest korralike taimede kasvatamine ei pruugi koduste vahenditega õnnestuda. Seetõttu tuleks valik teha kiirelt idanevate ja lühikest päeva armastavate kultuuride seast ning tarbida neid üsna noorelt, mikro­lehtede faasis. Aiakeskustes müüakse selleks üsna erinevaid seemneid ja seemnesegusid, peal märge baby-leaf või micro-leaf. Need segud sisaldavad sinepi, lehtsalati, lehtnaeri, kressi, redise jt seemneid. Olenevalt liigist võib need tavapäraselt külvimulda külvata (külvisügavust vaata seemnepakilt), aga saab ka ilma mullata hakkama. Sel juhul külvatakse seemned istutusnõu põhja asetatud niisutatud köögipaberile. Viimane variant nõuab rohkem hoolt, sest radiaatori kohal aknalaual kipub vesi paberilt kiirelt aurustuma.

Haljaspistikute tegemine

Haljaspistikutest taimede paljundamine on kiireim viis saada kiirelt n-ö suur taim. Protseduur ise on lihtne: taimelt tuleb lõigata umbes 5 cm pikkused (vähemalt 3 pungavahet) pistoksad ja need otsapidi vette torgata. Eriti hästi õnnestub sel meetodil paljundada vürtsbasiilikut, aga mul on õnneks läinud ka aedsalvei pistoksale juured alla saada. Kui pistoksale on tekkinud juba 1–2sentimeetrised juured, võib nad potti istutada. Mullaseguks sobib külvi- või maitsetaimemuld.

Taimede edasikasvatus

Kõige lihtsam ja kohest efekti andev sügisene aknalauaaiandus on paraja suurusega maitse- ja salatitaimede edasi kasvatamine. Taimi saab soetada toidupoodide köögiviljaosakondadest. Ehkki lühikest aega saavad need taimed hakkama ka olemasolevas potis, on parem nad siiski pisut suuremasse potti ümber istutada. Mullaks sobib köögivilja- või maitsetaimemuld.

Õuest tuppa toodud taimed

Edasikasvatamiseks võib taimi võtta ka õuepeenralt või kasvuhoonest – muidugi juhul, kui öökülmad ei ole peenart laastanud. Selliste taimede edasikasvatamiseks on oluline nende vahepealne aklimatiseerimine ehk järkjärguline toatemperatuuriga harjutamine. Kui seda ei tee, võivad nad äkilisest temperatuurimuutusest šoki saada ja hukkuvad peagi. Üsna hästi õnnestub toas edasi kasvatada üheaastasi lehtköögivilju, näiteks salateid. Samuti soojalembeseid taimi, nagu minitomatit, tšillit ja paprikat. Kasvuhoone tühjaks­tegemise ajal võib need rahulikult tuppa hooaega pikendama tuua. Ning hea hoolitsuse korral nad uuel saagiaastal uuesti kasvuhoonesse või terrassipotti kolida. Päris lõputult neid niiviisi ekspluateerida ei anna, kuid minul on üks tšillitaim kaks aastat järjest saaki kandnud. Püsikmaitsetaimedest on talvel aknalaual kõige paremini vastu pidanud meliss ja mündid. Tüümian, pune ja aedsalvei sooviksid talvist puhkeperioodi ning veidi jahedamat temperatuuri kui köögi aknalaual. KK

Sügisel on valgusolud kehvad, mistõttu taimed vajavad lisavalgust. Taimelamp võiks põleda ööpäevas vähemalt 12 tundi. Samuti ei tohiks unustada korrapärast väetamist. Ümberistutatud taimede väetamisega võib alustada nädal-kaks pärast istutamist.