FOTOLUGU | Sulnis jõuluehtes kodu, mis passib ka pühadepõlgurile
Kes: Rebecca ja Robert
Mis: vana meierei
Kus: Rootsis Jönköpingis
Ammu, 1910. aastal ehitatud maja on näinud oma ustest sisse-välja käimas rohkelt rahvast. Kunagi tegutses siin linna meierei, mis raudtee läheduse tõttu oli ka omamoodi keskus. 1937. aastal, kui meierei välja kolis, tuli asemele kauplus, kus kohalikud käisid aastaid pudelipiima või jahu ostmas. Moodsatel aegadel on üha enam väikepoode uksed kinni pannud. Nii ka see poeke. Hiljem paiknes siin veel mitu äri, kuni 2005. aastal hoone koduks ümber ehitati.
Viimase hetke leid
Kolm aastat tagasi elasid Rebecca ja Robin ühe magamistoaga korteris Lerumis ja tundsid, et vajavad ruumi juurde. “Pärast Robiniga kohtumist kolisin varsti tema korterisse, mis sai nüüd ilmselgelt ülerahvastatuks,” meenutab Rebecca. “Saime aru, et suurema korteri üürimine või ostmine tuleb sama kallis kui majaost. Niisiis hakkasime maju vaatama.”
Vana mööblit armastav paar unistas saja-aastases majas elamisest, aga pakkumisel olid 1960ndate eramud. “Need olid kenad ja olime juba valmis ühe sellise peale kaupa tegema, kui järsku ilmus müügile see meiereihoone. Kuigi asukoht oli natuke kaugemal, lähima asulani on siit viis kilomeetrit, tundus kaup meile soodne. Kui olime ka maja sisemust näinud, läkski tehinguks.” Oma otsust pole paar kunagi kahetsenud.
Eelmised omanikud olid maja hoolsalt renoveerinud ja sisekujundus oli väga kodune. Enamik lahendusi olid sellised, nagu noor pere isegi oleks teinud. Rebeccal ja Robinil oli hea meel, et ei pidanud kohe suurt remonti ette võtma, vaid said natuke värsket ilmet juurde tuua ja mõne seina üle värvida.
Inglise stiil
Rebecca isa on Inglismaalt, seega tunneb naine suurt armastust sealse kodustiili vastu – tume mööbel koos soojade värvidega. “Olen kergelt anglofiil, inglaste kodud tunduvad nii soojad ja hubased. Kuna mu vanemad armastavad puhkuse ajal vanu losse ja muuseume külastada, siis olen selle keskel üles kasvanud ja ilmselt seetõttu olen ka vanast mööblist huvitatud. Õnneks ka Robin armastab inglise stiili ning kodu kujundades soovisime luua just seda sorti õhustiku,” jutustab Rebecca.
Väiksest korterist tulnuna polnud neil mööblit kuigi palju. Mõned esemed saadi Rebecca kolleegilt, kellele ema oli need pärandanud. Rebecca ja Robin külastasid ka vanavaraturge ja netioksjoneid. Tasapisi möbleerides tekkis nende uude elamisse soe kodune kujundus.
Kui õhtud pimenevad, säravad aknal jõuluaja tuled. Sees on soe ja mõnus, kaminas praksub tuli ja küünlad lõhnavad. “Enne majaostu polnud ma pühadekaunistustest suurt huvitatud – meil polnud ju ruumigi ei jõulupuu ega ehete tarvis. Siin on sellest aga lusti, maja on juba ise nii hubane! Kuigi advendikaunistused paneme aegsasti üles, siis kuuse toome tuppa alles mõni päev enne pühi. Käime ka kohalikul jõuluturul ja pärast seda on pühadekujundus loodud ja jõulutunne meis olemas.”
Pole jõulustressi
Rebecca töötab kunstiõpetajana, suured jõulutähed elutoas on ta enda looming. “Mulle sellised asjad meeldivad. Ostan kingitused aegsasti ette ära, siis on mul aega neid kenasti pakkida. Pean seda oluliseks. Ma pole jõuludest nii stressis kui paljud ümberringi. Ka meie vanemate pered soovivad jõuluostlemist koomale tõmmata, eesmärk on õdusus ja lihtsalt koos olemine.”
Jõululaupäeval tuleb külla Rebecca pere, õhtul läheb paar omakorda külla Roberti vanematele, et nende juures koos aega veeta. Järgmisel päeval peetakse Rebecca perega inglise stiilis jõule ja süüakse kalkunit. “Seda päeva armastan eriti, ilmselt seepärast, et see traditsioon on mind saatnud väikesest peale,” ütleb Rebecca. “Pärast söömaaega läheme maja lähedale järve äärde jalutama. Järv oli ka üks põhjusi, miks me selle maja ostsime. Siin on aasta läbi nii ilus ja rahulik! Jääme siia pikaks ajaks.” KK
Kommentaarid (0)