FOTOLUGU | Linnast maale elama ehk Aastaringne idüll hubases maakodus

Kogu varasema elu linnas elanud abielupaar ostis siinse maja 1992. aastal. Esialgu suve­koduks. “Elasime väga tempokat elu ja vajasime kohta, kus aeg maha võtta ja energiat laadida,” meenutab pere. Esimest korda seda maakleri soovitatud maja vaatamas käies näis see kohe sobivat. Paar päeva hiljem käiku korrates ja vihmasel sügisööl läbi metsa tagasi sõites ei olnud Viveka ostu suhtes enam nii kindel, ent Christeril jätkus otsustavust.

Kõhedus enne paradiisi

Aga hoolimata kõhedusest ja pimedusest tundis naine siiski, et nad saavad majas luua paradiisi, kui toovad siia oma käepuudutuse, ja nii see tehing mõne päeva pärast tehtigi.

Köök tähendas külma vett, traditsioonilist pliiti ja külmikut. Pere ei tahtnud sinna siiski täiesti uut sisu. Õnneks said nad taaskasutada ühest remondist jäänud vana köögi­kraami. Et elamist ajakohastada, ehitati senise lauda alla suurele perele pesuruum. Korda tehti ka magamistuba. Originaalpõrandaid ei saanud säilitada, aga nende asemele osteti vanadest majadest jäänud materjali. Vive­­ka isa tegi korda ka elutoa küttekolde, enne oli majas peamiseks soojaallikaks köögipliit.

Aastaajad lähedal

Majas veedeti suvesid, aga kui neli last olid pesast lennanud, tekkis paaril soov olla pidevalt loodusele lähemal, näha siin aastaaegade vaheldumist. 2009. aastal pakuti Christerile lähikonda ka tööd ning asi oli otsustatud.

Pere tõi moodsast minimalistlikust linnakodust köögilaua, aga see siia ei sobinud, mõjus lausa vägivaldsena. Siis sündiski mõte kogu maja sobivalt ümber möbleerida. Lapsed said valida, mida nad soovivad alles jätta, ülejäänu müüdi või anti ära. Asemele tulid vanad kapid, lauad ja toolid. Nüüd on majas mõnus atmosfäär ja pere tunneb end selle keskel hästi.
Maja pole küll väga suur, aga siiski on siin ruumi ööseks jäävatele külalistele või lastele-lastelastele, kui need läbi astuvad. Ülakorrus on avatud, poolseinad tekitavad tunde, nagu oleks tegu mitme toaga.
“See maja elab ja tal on oma hing, mida on tunda vanades puidust seintes. Oleme armastanud seda maja esimesest hetkest peale,” leiab Viveka nüüd. KK