Hekkidelt tasub lumemütsid ettevaatlikult maha raputada.Foto: Living4media
Kodu ja Aed
23. detsember 2020, 08:04

Lumega või lumeta: meelespea, kuidas erinevate talvede puhul oma aiaga ümber käia (5)

Talv peaks aednikule olema puhkeaeg. Eks ta ole ka, kuid siinsel laiuskraadil ei saa valvsust kaotada ja aeg-ajalt võiks aiaelanike olukorda ka kaugemal asuval maatükil kaemas käia.

Põhjust kontrollreidide sooritamiseks võivad anda mitmed­­ki ilmastikunähtused. Tegutseda tasuks kohe, enne kui ilmajaama lubatud kurjad ilmad kohale on jõudnud ja päriselt võimust võtnud.

Külm ja lumevaene talv

Suur hulk aiataimi elab talvekuud ilma erilise külmakatteta ilusti üle. Katet vajavad vaid mõned hellikud, nagu roosid, elulõngad ja külmahellemad sibul- ja püsililled. Ent siiski – lumevaene kärekülm talv võib teistelegi aiataimedele saatuslikuks osutuda. On ju lumi liigse külma eest parim kaitse, selle puudumisel võivad paljud taimed hätta jääda. Mida siis teha?
Abi on sellest, kui peenrale laotada kuuse- või männioksi, sest muid looduslikke materjale nüüd enam võtta ei ole. Siis on lootust, et need vähesed allasadanud lumepudinad jäävad okste vahele kinni. Kuna maa on külmunud, võiks katteks kasutada pigem suuremaid ja raskemaid oksi, mida tuul ei suuda nii lihtsalt laiali pillutada. Vajadusel võib neile peale sättida (taimede vahekohtadesse muidugi!) mõned keskmise suurusega kivid, kasvõi tellised.
Hellematele puittaimedele saab aiakeskustest külmakaitseks mõeldud pakasekangad ümber sättida.

Lumine aed on vaatamisväärsus omaette. Foto: Living4media

Ere talvepäike

Ereda talvise päikese ja külmunud maa kombinatsioon võib igihaljastele taimedele ja puutüvedele saatuslikuks saada. Nimelt soojendab päike taimede pealispinna üles ja vesi aurub neist pindmistest kihtidest tasapisi välja. Juured on aga talveunes ja taimemahlad ei liigu. Selle tagajärjel “kõrbevad” igihaljad taimed justkui rebasesabadeks ja võivad hukkuda.

Selle vastu aitab päikesekaitsekangaga varjutamine. Varjukangad tuleks peale panna juba vanal aastal. Kui see töö jäi õigel ajal tegemata, siis tuleks katmine ette võtta niipea kui võimalik. Varjukangaid on erineva kaitsevõimega, päikesekiirgust peavad nad kinni 30, 50 või 70% ulatuses. Kasu on alates 50protsendisest kaitsest. Õhemat, 30protsendist kangast, tuleks panna topelt.
Päeval ülessoojenenud puutüvedes hakkavad samuti mahlad liikuma, kuid öötundide krõbedad külmakraadid jahutavad välimised tüvekihid kiiresti maha ning koor tõmbub kokku, jäätunud mahlad paisuvad ja nii see koor pragunebki. Kahjustunud taime­osad aga on seennakkustele altid.
Külmalõhede teket aitab vältida puutüvede lupjamine. Kuid kuna sademed kipuvad lubja peagi maha pesema, on mõttekam kasutada muid tüvekaitsevahendeid – kasvõi kuuseoksi või heledamat karva õhulisi riideribasid.

Hekkidelt tasub lumemütsid ettevaatlikult maha raputada. Foto: Living4media

Ohtrad lumesajud ja paks lumevaip

Suur lumekogus kipub oma raskusega hekkidele ja vormipuudele liiga tegema. Kohevat õhulist lund on üsna kerge puudelt maha raputada. Pideva lumesaju korral tuleks seda teha isegi mitu korda päevas. Kuid ettevaatust! Krõbedate külmakraadide käes on oksad rabedaks läinud ja liiga tormakas rapsimine murrab need pooleks. Kui aga lumi on okstele kinni jäätunud, ei aita suurt muud kui oodata sula ja loota, et kõik ei ole veel kadunud. Tasuks siis järgmise aasta hilissügisel oma vormipuude võrad juba varakult kinni siduda ja hekid toestada.

Vihmarohke talv

Enam kui külmakraadid kimbutab aiataimi tegelikult ülemäärane niiskus. Eriti siis, kui vihmasele suvele on järgnenud sajune sügis ja lõpuks veel vesine talv. Niiskuspelglikke taimi kaitseb lihtlabane katus, mis takistab veel otse taimele peale sadamast. Lisaks aitab, kui taimede ümbrust mõne vetthülgava materjaliga multšida. Hästi sobivad selleks liiv ja peenem kruus. Liiva saab osta ehituspoodidest, kruusana aga kasutada sama materjali, millega talvel tänavatel libeduse vastu võideldakse. Küll tasuks kontrollida, et kruus oleks soolavaba ning igaks juhuks võiks selle enne kasutamist jõhvsõelal läbi pesta.

See, kas ja kuidas aiataimed heitlikke talvi üle elavad, sõltub suuresti ka aiapidajast. Kui valida õigele kasvukohale õiged taimed, neid vajalikul määral toita ja kasta, siis on lootust, et ka ekstreemsete talvede järel on enamik aiataimi kevadel tärkamisvalmis.