Kodu ja Aed

Talv – lumi ja jää on majaomanikule paras väljakutse 

Annika Tammur, K-rauta Haabersti kaupluse osakonnajuhataja, 5. jaanuar 2021 09:34
Suur labidas sobib värske lume lükkamiseks. Niiske ja raske lumega on väike labidas targem valik.Foto: Living4media
Lumerohke talv on Eestis küll iga aastaga üha haruldasem, aga päris taevasse ei jää talv kunagi. Nii seisab majaomanik igal aastal silmitsi lumekoristuse, libedusetõrje ja jääpurikatega.

Kui ka lund napib, siis libedus on meie talves kerge tulema – öösel külmetab, päeval sulatab ning traumapunktis on hullud päevad. Kui suured sõiduteed ja parklad on õppinud spetsialistide puhastada, siis oma koduaia taga oleva kõnnitee, auto sissesõidutee ja aiarajad peab iga koduomanik ise turvaliselt läbitavaks saama.
Seejuures tehakse arvukalt vigu. Näiteks on kombeks visata teele soola, liiva või ahjust võetud tuhka. Kui liiv on lihtsalt kehvapoolne libeduse tõrjuja, siis tuhk lõhub ära jalanõud ning sool söövitab sissesõidutee kivisillutisse kevadeks koledad augud.
Seega soovitatakse koduseks libedusetõrjeks pigem graniitkillustikku ehk graniidipuru, mis on tõhus, taaskasutatav ega lähe tuulega lendu. Müügil on ka mitmeid efektiivseid kemikaale, aga nende puhul on tähtis pakendilt infot otsida – igale pinnale ja igasse keskkonda kemikaalid ei sobi.

Suur labidas sobib värske lume lükkamiseks. Niiske ja raske lumega on väike labidas targem valik.Foto: Living4media

Lumelabida eluiga sõltub töövõtetest

Samal teemal

Kui talv näitab lumisemat nägu, on majaomanikel käed-jalad tööd täis. Kui aed on suur, siis võiks soetada mitu erinevat lumelabidat ja -sahka ning neid vastavalt olukorrale kasutada. Lumelabidad tikuvad katki minema enamasti vaid siis, kui neid tarvitatakse valesti või valeks otstarbeks ehk labida eluiga ei sõltu kasutamiskordadest, vaid töövõtetest. Lumelabidaga tohib tõsta ja lükata lund, mitte kruusa, samuti ei tasu hakata lumelabidaga jääd purustama, selleks on olemas teised tööriistad. Üldiselt võib öelda, et varrena on vastupidavad nii puit, alumiinium kui ka komposiitmaterjal, aga viimane talub füüsilist pinget kõige paremini.

Tihti arvatakse ekslikult, et mida suurem lumelabidas, seda parem. Seda eksiarvamust kinnitab ka müügistatistika. Suur labidas on sobiv siiski vaid värske lume tõstmiseks, aga niiske raske lumega on väike labidas targem valik. Lume eemaldamiseks võiks eelistada lumelükkajat või sahka. Lumelükkaja on labidast pikema varrega ja mugavam. Samas pole lükkajast piisavalt abi kõva koorikuga vana lume puhul. Lumelabidas on lükkajast kitsam ja kõrgemate servadega, sellega on parem kaevata ja tõsta. Labidat valides peaks kindlasti mõtlema ka inimesele, kes sellega tööd tegema hakkab, sest töö peab olema jõukohane – kui füüsilist jõudu on palju, siis võib valida ka suurema tööriista.

Puhur on labida alternatiiv

Suure aia puhul või kui jõudu napib, tasub kaaluda lumepuhuri soetamist. Lumepuhur kogub lume kiirelt kokku ja viskab selle sobivasse kohta. Puhurite valik on lai – otsustada tuleb puhastatava ala olemusest ja suurusest ning omaniku ootus­test lähtuvalt. Valida on bensiini või elektriga töötavaid masinaid, ühe- või kahetaktilisi; vähetähtsad pole ka võimsus, manööverdamisvõime, lumeviske kaugus ja roolivõim.
Enne ostmist võiks pidada nõu asjatundjaga, et leida sobiv abi­vahend. Küll ei saa puhurist oodata, et see ise aia puhtaks roogib – tegu pole robotniiduki sugulasega ja kuigi töö saab tehtud kiiremini ja väiksema vaevaga, siis inimene peab ka ise juures olema.

Foto: Living4media

Kuidas saada lumi katuselt alla?

Jäätunud vihmaveerennid

Kui maja katusealune pole piisavalt hästi soojustatud, hakkab soojuslekke tõttu lumi katusel sulama, valgub vee või sulalume­­na vihmaveetorudesse ja rennidesse ning jäätub. Kui päike ka lund juurde sulatab, tekib sulavett juurde, aga rennid on juba jääd täis ning tekivad purikad, mis omakorda renni koormavad ja ümbritsevale suurt ohtu kujutavad. Jää tõttu raskeks muutunud rennid võivad ka alla kukkuda ja vihmaveetorud puruks külmuda.
Probleemi ennetamiseks peaks esmalt kontrollima, kas pööningul on soojuslekkeid, samuti on tähtis hoida vihmavee­rennid ja torud puhtad okstest, puulehtedest ja muust prahist. Ummistunud räästad jäätuvad tõenäolisemalt ja kiiremini. Rennide puhastamine on küll aeganõudev, aga möödapääsmatu töö, mida iga majaomanik peaks korra või paar aastas tegema.
Korralikult soojustatud majades rennide jäätumise ja jääpurikatega üldiselt probleeme ei teki. Lekked tuleks ehitusspetsialisti abiga üles otsida ja parandada, sest lisaks rennide jäätumisele tähendab soojaleke ka suuremaid küttearveid. Kui lekete likvideerimine kohe pole võimalik, siis võib paigaldada rennidesse ka sulatuskaabli.
Lumisel ja krõbeda külmaga talvel jagub majaomanikule välja­kutseid, aga seda võib võtta kui jõusaali alternatiivi – lisaks tõhusale treeningule on boonuseks ka värske õhk ja rõõm korras aiast. KK

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee