Vaatame üle, millist mulda läheb vaja ettekasvatamiseks

Mida sisaldab külvimuld?

Enne, kui lumi jõuab sulada, läheb tõenäoliselt vaja külvimulda. Külvimullad on kõige peenema fraktsiooniga mullad, sest nendega peab saama täita ka kõige pisemaid avasid külvikassettides. Külvimulla põhikomponentideks on neutraliseeritud madal- ja kõrgsooturvas, liiv ja saviosakesed. Teiseks külvimulla eripäraks on üliväike väetisesisaldus, sest seeme ei vaja idanemiseks ega pisitaime esmaseks arenguks lisatoitaineid. Pigem võib liiga toit­ainerikas muld nii idanemist kui pisitaime arengut takistada. Väetusained on külvimullas sageli looduslikku päritolu – kas laagerdunud komposti, lehekõdu või vermikomposti ehk vihmaussisõnniku kujul. Selleks, et toetada pisitaime arengut, võivad kallimad ja kvaliteetsemad külvimullad sisaldada ka humiinaineid ja mükoriisalisandeid, mis ühtlustavad muu hulgas ka seemnete idanemist. Niiskuse sidumiseks võib mullas leiduda ka näiteks perliiti või tseoliiti. Tseoliit on looduslik vulkaaniline kivim, mis aitab pisitaime areneval juurestikul toitaineid paremini omastada.

Tänu looduslikele koostisosadele on paljudel külvimuldadel ökomärgistus ja nad sobivad kasutamiseks ka mahepõllumajanduses.
Külvimulda võib kasutada nii seemnete külvil kui ka edasisel pikeerimisel ja pisitaimede ettekasvatamisel. Kasutades külvimulda ettekasvatamisel, tuleb aga pärast ­pisitaimede juurdumist neid lahja väetise­lahusega kastma hakata, sest selleks ajaks, kui pärislehed ilmuvad, on kõik toitained külvimullast tõenäoliselt otsa saanud.
Külvimulda saab vajadusel asendada vaid kaktusemullaga, sest ka see on sõre ja toitainevaene. Kuna aga kaktusemuld ei sisalda vajalikult määral niiskust siduvat turvast, siis võivad külvid selles ruttu läbi kuivada.

Ettekasvatus

Pisut suurema väetisesisaldusega mullad on maitsetaimede-, istiku- või nõrgalt väetatud köögiviljamullad. Need mullad võivad sobida ka mõnede kultuuride (tomatid, kurgid, kõrvitsad) külvi- ja edasiseks kasvumullaks. Pika idanemisajaga liikide ja väga peente seemnete puhul soovitan siiski vali­­da spetsiaalse külvimulla. Pikeerimiseks ja pisitaimede edasikasvatuseks kuni kasvukohale istutamiseni on need mullad aga ideaalsed. Kes hiljem vedelväetisega jänna­­ta ei soovi, võiks mulda lisada mõnda granuleeritud ettekasvatusväetist ehk stardiväetist. Neist graanulitest hakkavad taimetoitained mulda eralduma täpselt siis, kui pikeeritud pisitaimed on juurdunud ning asuvad kasvatama pärislehti. Samuti võib suuremates istikupottides põhjamulda ­lisada veidi sõnnikugraanuleid või komposti. Taimed hakkavad sealt toitaineid tarbima siis, kui juured väetiserikka kihini on jõudnud.
Ettekasvatusajal korralikult toidetud taim näitab edaspidi ­uhkemat õieilu või annab kvaliteetsemat saaki.

Konteineraiandus

Suure tõenäosusega hakkab taimedel väikestes ettekasvatuspottides kevade edenedes juba kitsas ning nad tuleks kasvukohale istutada. Kui aed paikneb aga aknalaual, rõdul või terrassil, peab edasise taimekasvatuse suurematesse pottidesse ümber kolima. Seal on juurtel piisavalt ruumi areneda ning suuremad potid ei kuiva nii kiiresti läbi. Nüüd on õige aeg valida ka suurema väetisesisaldusega mullad – tomatile ja tema sugulastele tomatimuld, kurgile-kõrvitsatele kurgimuld ja suvelilledele suvelillemuld. Neist kolmest kõige väetiserohkem on tõenäoliselt suvelillemuld.
Kui taimed jäävad pottidesse terveks aiahooajaks, tuleks konteinerite põhja kindlasti tekitada mõnesentimeetrine drenaažikiht. Selleks sobib hästi niiskust siduv kergkruus. Kergkruusa võib potipõhjas ka kasvumullaga läbi segada, siis annab kergkruus kuival perioodil endasse salvestunud niiskust efektiivsemalt mulda tagasi ning taimed elavad üksikud kuivalejäämised paremini üle.
Samuti tasuks potimulla alumistesse kihtidesse panna väetise­graanuleid või laagerdunud sõnnikukomposti, sest uhkelt õitsevad lilletaimed või rohkelt saaki andvad köögiviljataimed “söövad”­­­ kasvumulla paari kuuga toitainetest tühjaks. Kui lisarammu pole antud, siis tuleks hakata suve teisest poolest konteinertaimi kastmisväetisega kastma. Kõik oleneb muidugi kasutatud mulla esialgsest väetisesisaldusest. Kui õitsemine jääb tagasihoidlikuks, köögiviljataimed ei viljastu või noored viljad varisevad, võib see olla toitainepuuduse tunnuseks.

Leia õige muld!

Vaata kotilt mulla nimetust ja seda illustreerivat pilti. Keera kott ringi ja loe hoolikalt mullas sisalduvate komponentide nimekirja ja kasutusjuhist. Sealt selgub, millisteks tegevusteks ja millistele taimedele muld on välja töötatud ning millal peaks hakkama taimedele lisaväetist andma.
Kui neid juhiseid täpselt järgid, õnnestub taimekasvatus ka päris algajal aednikul.